Between the devil and the deep blue sea

Whitney Houston 1963 - 2012

2012-02-12T10:08:00.003+02:00

See uudis tabas ikka ootamatult.
Milline hääl ja milline kaotus.
Miss Houston suri täna öösel oma hotellis.

Minu mälestused temaga algavad ikka väga varajases lapsepõlves. Ta oli minu jaoks niiii ilus ja laulis niiiii häid laule. Ja nagu tänasel päeval selgub, on tema laulud aegumatud.
Kui veel algklassides käisin, siis nii ootasin, millal MTV'st tema lugu I Will Always love you tuleb. Ja siis olin nagu naelutatud televiisori ette.

Hiljem soetasin ka tema kolmik CD, kus läbi aegade parimad lood peal. Kuulasin seda enne magama minekut kõrvaklappidest ja kujutasin ette, et olen sama hea laulja kui tema :)

Kahju, et ta sedasi elu hammasrataste vahele jäi, ning sealt enam kuidagi välja ei rabelenud.

2009ndak aastal antud intervjuus Oprah'le intervjuus rääkis ta ju, et nüüd on narkootikumidega lõpp. Aga kahjuks peab tunnistama, et ta oli narkomaan ja sellest on väga raske välja tulla. Juba aasta hiljem peale antud intervjuud tuli taas uudis, et ta on jäänud kuskil vahele olles ise narkojooves.

Kahju, kahju....

Lisan ka video, mis näitab, et miks just seda laulu saab laulda ainult Houston ja mitte keegi teine. Kuidas live'is tema hääl kõlab isegi veel paremini kui salvestatud variant.

R.I.P.

Vanusest veel

2012-02-05T14:56:00.000+02:00

Ahjaa, üks mõte viis teiseni.

Tahtsin vanusest kirjutada. Filmiblogis olen maininud juba seda, et olen märganud, kuidas teismeea iidolid on järsku vanaks jäänud.
Ma ei ole vanuse peale kunagi mõelnud, kui nüüd hiljuti.
Üks päev sõitsin ma bussiga. Vahet pole kus ja vahet pole kuhu. Peale tulid tüdrukud. Ja järsku ma avastasin, et... nad on ju minust nooremad! Ma ei ole mitte kunagi seda mõelnud või vaadanud. See oli esimene kord. Et keegi on minust noorem ja ma teadlikult märkan seda.

Tuli aasta 2012 kui mõtlesin, et saan see aasta 27. Juba 27!!! kust kurat see nüüd küll tuli.
Nüüd hakkasin hoolega ka endal juukseid kasvatama, sest kui mul ees see number vahetub, siis tahan, et mul oleksid pikad juuksed :D Tõsi on see, et pikemad juuksed ja inimene paistab noorem. Sry, aga nii ma leian.
Mida vanemaks saad, seda enam tekib see vanuse jututeema kah sisse teiste juttude seas.

Ühed parimad sõbrannad on minust vanemad ja ka minust nooremad. Et ma olen just seal vahepeal kuskil.
Eelmine aasta said nii mõnedki sõbrantsid 30. Ja nägin ka siis kuidas nemad hakkasid kohe mõtlema sellele, mis nüüd muutunud on või mis nüüd saavutatud on.

Kuskilt kuulsin, et naise jaoks iga numbri vahetus tekitab tohutud stressi.

Olen alati mõelnud, et enne 30 võiks lapsega maha saada :D Et siis oleks paras aeg. See siis annab mulle veel keskmiselt kuskil 2 ja pool aastat aega :D Naljakas on see, et ma mehele ei mõtlegi :D Mees käiks võibolla isegi närvidele :D Ei meeldiks see ja too, mida ta teeb või ütleb. Aga lapsed on ju nii nunnud! Neid saab veel oma käe järgi kasvatada:D
Samas tunnen, et mul vanemad on mind nii oskuslikult kasvatanud, et olen alati tundnud, et olen ise kasvanud. Väike vanainimene - seda kuulsin ma tihti. Ja mulle tundub, et ka mõistus on mul pidevalt sama olnud. Siis kui olin viiene ja ka nüüd. Ainult kogemusi on juurde tulnud.

Töö juures on üks kutt minust noorem, teised kõik vanemad. Eriti kui meil nüüd ka naisi juurde tekkinud, siis on taas see vanuse teema üles kerkinud. Üks töötaja saab sel aastal 33. Ilus ja armas naine. Aga näeb ikka palju noorem välja. Lapsi pole, meest kah mitte. Teine naisterahvas saab sel aastal 31 ja lapsega ning näeb vanem välja. Naljakas ongi see, et kui naine läheneb 30nele või on üle selle, siis hakatakse rääkima sellest "kui hea või halb ta oma vanuse kohta välja näeb".
Mulle endale tundub, et mulle mõjub vanus hästi. Vähemalt kui vaatan oma vanu pilte, siis ma suurt erinevust ei näe. Varem olin ma paks ja vinniline, nüüd lihtsalt vinniline :D Nali!!! Aga mul on hea meel tõdeda, et kui ma pilte vaatan, siis ainukene mõte on see, et "issand miks ma sel ajal vingusin, ma tglt nägin ju täitsa okei välja!". Samas on ka hea meel tõdeda, et ma näen hetkel parem välja. Ei taha tunda seda tunnet, kui vaatan enda vanu pilte haletsusega südames, et miks ma küll selline ei võiks välja näha nagu siis!
Teine teema, mida küsitakse kui 30 saadakse, et kas tal on lapsed või mitte. Kui naine on 30nene ja lapsi pole, siis ta oleks justkui maha kantud. Samas üha enam ma näen seda, et lapsi saadakse järjest hiljem. Tegelikult ka 30neselt esimene laps saada on ju liialt hilja. Bioloogiliselt.

Meil on emaga 19 aastat vahet. Ma saan 30 ja tema veel ei ole siis 50nenegi! Samas kui ma 30neselt esimese lapse saaksin, siis mu laps oleks 20, olen ma juba 50! Õudne ju! Ma ei kujuta ette. Ma arvan,et ma ei saa oma lapsest üldse aru siis :D Või tema mõttemaailmast. Ikka naiivselt loodan, et minuga see ei juhtu, aga tõsi on see, et tahan ma seda või mitte, see juhtub ja ei jää muud üle kui sellega leppida. Aga... nagu ma ikka ütlen.. iga asi omal ajal!

Ükspäev rääkisin ma oma vanaemaga. Kes on üle 70ne. Ja tema rääkis ühest meesterahvast ja kirjeldas teda sõnadega "no mis ta ikka on, noor mees alles, saab alles 50!" No tõsi ju. 20 aastat vahet ja 70neselt võib tõesti 50 laps alles tunduda ja 30 täitsa beebi alles.
Seega peakski vist seda õppima, et me oleme igas vanuses noored. Peab ennast võrdlema ainult vanemate inimestega :D Kuulake kuidas vanemad iniemsed räägivad 30nestest. Ooooooh, Sa oled alles beebi! Aga kellele vanus on teemaks, tema jaoks on 30 juba täiskasvanud iga!

Naljakas asi see vanus. See annab meile kogemusi kuid võtab ka miskit ära.
Aga ausalt öeldes vaadates naisterahvaid, kes on juba hallipeaga, aga samas nii üdini naiselikud ning kui nendes on mingi rahu, siis jääb ainult üle imestada ja imetleda. Et oleks ma kah kunagi selline!

Eks igas vanuses tulevad omad vajadused ja soovid. Omad hobid, ihad, huvid.
Sa hakkad hindama asju, mida varem ei pidanud oluliseks.

Ma ainult loodan enda puhul seda, et midagi tehes ei hakka ma mõtlema, et ma olen selleks liialt vana! 20ndate alguses tahtsin ma nii väga tantsima minna. Kuskile tantsutrenni. Isegi uurisin natukene. Ja siis mõtlesin, et tantsutrennides hakatakse käima ju siis kui oled teismeline vms, et ma olen liialt vana selleks. How stupid was i?!
Eile vaadates American Idolit (jah, mulle meeldib seda vaadata ja ma ei leia, et olen liialt vana selleks :P) ütles Steven Tyler eriti ägeda lause: "I am too young to be this old!" Ma olen liialt noor, et olla nii vana.
Aga see peakski mõte olema. Vaatamata vanusele säilitada see nooruslikkus.
Kahjuks on see, et ikka inimesed vaatavad, et issand ta on juba nii vana, et ta ei peaks enam niimoodi elama. Aga mis see teiste asi on?
Need kes käituvad nagu teismelised (heas mõttes), käituvad nagu lapsed, neis on see sära ja neis on see värskus. Ja nad tunduvadki teistest nooremana. Vahet pole siis kas nad on 20, 30, 40 v 50.
Nad ei ole kibestunud ja kurvad inimesed, kellest elu on viimsegi välja imenud. Suu on mossis ning raske on leida rõõmu lihtsalt selles, et Sa hüppad batuudil !

Naljakas asi see vanus.

Mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad sellele mõtlema.

Oh, need pühapäeva hommikud!

2012-02-05T13:12:00.000+02:00

Ma vist hakkan vanaks jääma!

Selles suhtes, et olen hakanud nautima neid nädavahetuse hommikuid, kus ärkan enne lõunat. Siis oleks terve päev veel ees. Ma ei pruugi ka selle päevaga midagi eriti asjalikku ette võtta, aga kuidagi mõnus on.

Eriti siis kui avad silmad selle peale, et päike paistab peale :)

Kohe nii mõnna-mõnna on !

Oli plaan teha üle pika aja endale pannkooke hommikuks. Pühapäev ja pannkoogid käivad ju ikka kokku.
Aga ausalt öeldes ma ei viitsinud. Samas päev on veel ees. Võib ju ka päeval neid teha.
Otsustasin lihtsalt purdu kasuks.

Aga hea on see, et sees on soe ja väljas on prrrrrrrrr nii külm !

Electric blue

2012-02-04T18:00:00.000+02:00

Riietest veel rääkides, siis sügisest saadik on mul kinnisidee olnud, et tahan endale elektrisiniseid teksapükse ja puna-punaseid kingi.
Nii-nii cool oleks!

Kui keegi nüüd kuskil mingeid selliseid pükse näeb, siis palun, palun andke mulle teada!!!

Noh, iseasi, kuidas need mu töntsidele jalgadele sobivad, aga sellele ma hetkel ei mõtle :D

Elie Saab

2012-02-03T18:51:00.003+02:00

Ma ei ole kunagi olnud eriline kõrgmoe kummardaja või tarbija või nautija. No okei, tegelikult ma siiski mingil määral naudin seda. Salamisi.
Kui kuskil mingisugune galerii uutest trendidest, siis ikka klikin selle kiiremas korras läbi.
Pariisis toimus juba mõnda aega fashionweek, kus kõik, kes on moemaailmas KEEGI, esitles enda kevade kollektsiooni 2012.
Noh, vaatan seal siis need gucci'd muccid armanid ja vercatsid ära, kui siis silma jäi mul Elie Saab.

Millised kleidid! Ja piltidelt juba näha, milline kangas ja selle voolavus!!!!
Ma armastan kleite! Pole mugavamat asja naistele leiutatud kui kleidid! Ja samas ei ole ka naiselikumat asja kui on üks ilus kleit!

Samas ei ole ma selline inimene, kes terve oma kuu palga suudaks loovutada ühele hilbule. Ma ei leia sellel erilist pointi. Aga vaadata eemalt ja imetleda mulle ikka meeldib.

Ja Elie Saab tõepoolest üllatas oma.. kerguse ja klassiga. Klõpsasin neid pilte ja suu ammuli vahtisin!
Lihtsalt nii ilus!

Vaata kaa!

2 komöödiat täis päeva :)

2012-01-20T00:09:00.002+02:00

Teisipäeval otsustasime Sandraga minna Prive'sse.
Nu mitte peole vaid ikka sinna comeday night'ile.
Prive on ikka oma välimust muutnud, võrreldes viimati kui ma seal käisin. Lisa saal on tehtud ja puha. Aga Sandra sõnul olid peldikud ikka täiega peldikud :D
Kahjuks pean ma etenduse kohta ütlema, et ma ei leidnud selle seekord nii naljakana kui eelnevad korrad.
Esimene esineja oli Norrast ning põhiliselt viskas nalju oma masturbeerimise üle ning teine esineja Inglismaalt, kes rohkem rääkis rahvaga ja siis mõnitas neid, et kes kus ja milleks töötab.

Aga täna sain ma siis Männikule tema teise sünnakingi tehtud. Viisin ta Linnateatrisse etendusele Hecuba pärast.
Ma olin sellest etendusest ainult head kuulnud ja ei pidnaud ka pettuma :)
Kes sellest lähemalt lugeda tahab, saab seda teha siit.
Aga naerda sai tõõõõõõeeeesti. Peaosas oli Indrek Ojari. Leenuga pidime ikka tõdema, et seda osa mängides tundus ta ikka paras oss :D
Aga mulle tundub, et minu vaieldamatuks lemmikuks näitlejaks on hakanud kujunema Argo Aadli.
Kes kardab Virgina Woolfi's ta juba tegi suurepärase osa (seda läheks ka teistkorda vaatama) ning nüüd samamoodi. Kui ta lavale juba astus, siis ma olin nii elevil, et tema mängib seal :D Temas kohe on midagi :)

Hiljem kui Leenuga sealt etenduselt ära tulime, siis meil tekkis ainult üks küsimus. Et milles see point oli :D?? Noh saime aru, milles see sisu oli, aga siiski milles oli see point :D???
Et näitleja elu on ikka kuradi keeruline ja stressirohke? Või, et nad ongi sellised kes elavad peost suhu ja rabelevad nii, et higimull otsa ees?

Mingi hetk aga oli etenduses nii naljakas, et ma tõesti mõtlesin, et ma lähen kohe lolliks :D Lihtsalt ei suutnud pidama jääda :D
Nagu ikka on seal nii palju häid lauseid, mida mõtled, et jätaks meelde, aga nii pea kui välja astud, siis on need meelest läinud.

Kolm nö sketsi olid siiski mu lemmikud.
No vaieldamatult see kui Argo Aadli mängis eriti tujukat lavastajat, kes ise mängis Hamletis peaosa. Kuidas ta rahvast kamandas siia ja tänna ning tujutses nii, et vähe ei olnud.

Teiseks oli kindlasti Alo Kõrve ja tema treeneri stseen. Kus ta on laste peale nii närvis, et igasugused karvased lendavad suust. Ja iga närvirakuga nii närvis, et see väljendub tema kehas ja näos ja naha värvuses.

Ja kolmandaks Veiko Tubin, kes mängis munitsipaal politseinikku ja õpetas noormehi kontrolörideks. Tugeva vene aktsendiga pasundas ta kuidas jäneseid trammis kinni püüda saab. Väge äge igatahes :)

Ahjaaa... see oleks juba pea et ununenud. Nimelt keset etendust üks tsikk tagant reast tõusis püsti ning hakkas liikuma lava ette kätt suuga kattes. Ja kui oli juba ette jõudnud pani sellise ropsi maha, et jube. Liikus edasi ja lava kõrval tuli teine laar. Näitlejad samal ajal kohkunult üksteisele otsa vaadates. Argo Aadli siis kogus ennast ja jutustas oma lugu edasi. Samal ajal Võigemast ja Kõrve kargasid püsti ja hakkasid lava koristama. Lappide ja asjadega. See kõik toimus kohe nii oskuslikult, et ma tõsimeeli arvasin, et see käib etenduse juurde :D Eriti kui stseen oli selles, et televisioon võttis näitetrupilt samal ajal intervjuud. Oskuslikult lahendasid need näitlejad selle kõik ära :)

Aga ikka peab mingi vahe asi juhtuma mul kui etendustel käin :D Aga eks see ole kah teatri võlu ma arvan :)

Äge õhtu :) (Y)

Happy 2012!!!

2012-01-05T21:15:00.001+02:00

Teen kiirelt siia sissekande ära, kuna homsest alates on uue aasta soovimine juba liiga hiline.
Mõtlesingi siin, et mida ma varem siia kirjutanud olen uue aasta puhul. Ikka mingeid lubadusi ja kokkuvõtteid jne.
Nüüd aga näitas ETV'st pisikest lõiku, mida avaliku elu tegelased ootavad uuelt aastalt.
Või siis, mida nad sooviksid.
Noh... oma lühikese elu jooksul olen ma aru saanud, et mingeid lubadusi anda on suhteliselt mõttetu. Vähemalt minu jaoks. Lihtsalt sel põhjusel, et kahe nädala pärast unustan ma need lubadused enda jaoks ära.
Aga see nähtud saade inspireeriski siis soovima.
Nagu ka seal nii mitmedki tegelased soovisid, et tervist oleks.
See on alati minu jaoks tundnud selline mõttetu soov ja ma ei ole kunagi seda tõsiselt võtnud ning pigem selline vanainimeste värk, mida soovida.
Aga vot. Vanad inimesed ju teavad, millest räägivad või mida soovivad. Elu õpetab.
Ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkan ka nende tarkust kuulda võtma.
Ka mina soovin uueks aastaks tervist. Et see korras oleks.
Frustreeriv on see, et midagi peab juhtuma, et hinnata kui hea see asi on.
Sa pead kodust eemale minema, et teada, kui hea on koju tagasi tulla. Või Sa pead inimesest eemal olema, et taas tõdeda, kui kallis ta Sulle on.
Tervisega sama asi. See peab Sul ikka konkreetselt perse minema, et aru saada, kui väärtuslik see on!
Saates sooviti ka positiivset mõtlemist. Jah, seda soovin ka mina.
Pigem teistele. Ma soovin, et inimesed lõpetaksid selle faking vingumise ära ja suudaksid rohkem keskenduda asjadele, mis hästi on ! Et hinnataks inimesi, kes on Sinu ümber ning katust pea kohal.
Alati on muidugi soov saada midagi enamat. Ja see on ka loomulik. See on edasiviiv jõud. Aga krt tehke siis midagi selle nimel. Ärge palun faking vinguge!
See tekitab nii palju negatiivset energiat ka teistele ümber, et ei taha olla ega kuulda.
Mis siis veel?
Saladuskatte all ma võin öelda, et ma kuidagi tunnen, et 2012 tuleb kuidagi eriline aasta. Vähemalt minule.
Mul ei ole konkreetset põhjust seda mõtlema, aga sisetunne on sees, et see tuleb ilus ja eriline. Igas mõttes. Ja ma tunnen, et mingid muutused on ees. Ma ka veel ei tea, miks ma nii mõtlen, aga tunnen nii. Oma kontides :).
2011 oleks nagu minu jaoks selline puhkamise aasta, 2012 oleks edasiviiv aasta.
Eks siis näha ole 12 kuu pärast, kas mu tunne kontides ka tõeks osutus või mitte.
Aga kui 2012 algab juba tegusalt, siis ta ju ka kestab sedasi edasi, eksju :)

Niisiis... Tervist enne kõige! Ja positiivsust palun!
Need kaks ühes - tehke trenni :) Trenn tekitab õnnehormoone ja teadjamad inimesed räägivad, et trennist saadud õnnehormoonid kestavad kehas 24 tundi!
Ehk kui need kaks kokku panna, siis tehke trenni ja elu on ilus :)
Olge koos sõpradega!
Kallistage tihti!
Naeratage võõrastele!
Ja öelge igapäev midagi ilusat inimestele Sinu ümber!

Gerli aasta-hitid

2011-12-23T22:21:00.001+02:00

Idee sain kellegi kontolt facebookist.
Äge ju niisama tunnustada inimesi :P Ja võtame asja pigem huumoriga, kui tõsiselt eks :P

2011 aasta parim band - Outloudz :)
2011 aasta reisi sihtkoht - Belfast (konkurentsitult)
2011 aasta spordielamus - Jalgpall Eesti - Iirimaa
2011 aasta muusikaelamus - Hurtsi kontsert (vaatamata ka teistele kontsert elamustele osutus see siiski üllatavalt parimaks, oma show ja soojusega :) )
2011 aasta parim peokoht - Kremlin
2011 aasta pettumus - KAPP suletakse :(

2011 aasta ägedaim pidu - minu sünnipäev (A)
2011 aasta ägedaim sünnipäev - Kareli sünnipäev :P
2011 aasta ägedaim sõit - Kareli sünnipäeval diskobuss :P
2011 aasta tegu minu poolt - juuste maha lõikamine (finally ! :P)

2011 aasta humorist - Maili
2011 aasta ironiseerija - Karel

2011 aasta värvikaim sõbranna - Leenu Männik
2011 aasta parim laulukaaslane - Leenu Männik
2011 aasta stiilseim sõbranna - Sandra
2011 aasta remontija - Keit
2011 aasta kihlujad - Kareli & Irene
2011 aasta abiellujad - Pirjo & Karmo
2011 aasta ema - Anni
2011 aasta ettevõtjad - Kati & Ingmar

2011 aasta uustulnukad - Johannes, Theodor
2011 aasta tantsukaaslane - Teele
2011 aasta reisikaaslane - Samuel

Võibolla nimekiri jätkub... võibolla mitte :P Eks ma veel mõtlen midagi siin välja :D Võibolla mitte, eks siis näha ole :P

Vaatamata kõigele siin elus...

2011-12-20T16:11:00.003+02:00

...on ju tore ikka ja jälle tõdeda, kui Su elus on inimesi, kes meenutavad, et Sa oled ikka tore, vajalik, armas, lahe ning kallistamist väärt :)

On lihtsalt päevi kui võtad seda iseenesest mõistetavana. Samas on päevi, kui seest läheb hellaks, et vot just selliseid sõnu ja tegusid oli Sul vaja just sel hetkel kuulda ning tunda :) !

Tänane ilus päev

2011-12-17T22:13:00.001+02:00

Ilus päev. Vend, venna pruut ja ema käisid linnas mind külastamas.

Meist kolmest tegi Karmen ka pilti, aga kahjuks see liialt udune, kuid kõlbab siia panna küll :P
Raekojaplatsis glögi käes :P Nii nagu daamide soov oli :P

Mõnus uus leid :) !

2011-12-13T09:29:00.001+02:00

Elu töötab kummalisi radu :)

2011-12-10T16:41:00.001+02:00

Räägin ühe nunnu loo.
Nimelt mul töökaaslane abiellus sel suvel oma naisega. Koos on nad eelnevalt olnud 10 aastat.
Ja kui küsisn talt, et miks just nüüd abielluda, et kas on nimelt pisipere oodata. Nuh nimelt on ju see tavaliselt see põhjus.
Selle peale ta teatas kurvameelselt, et nad on 10 aastat üritanud last saada ja seni ei ole õnnestunud.
Ning nüüd paar kuud tagasi teatas ta uhkelt, et on pisipere oodata :)
Võibolla oligi neil vaja fookust kuskile mujale saada või just abielu oli see, mida tulev beebi tahtis.
Eile tuli ta taas meile rääkima, et tal vaja nüüd vist ikka välja teha. Me siis kohe uurima, et noooooh räägi kas on siis poiss või tüdruk. Tüüp siis räägib, et käisid ultrahelis ja seal oli olnud kaks tükki neid kohe. :D
Oi kuidas me kohe rõõmust rõkkama hakkasime ja käsi kokku lööma.
Müsteerium on veel suurem, sest neil kummalgil ei ole suguvõsas kaksikuid, et see saaks ka kuidagi geneetiliselt seletatud olla :)
Väga armas minu meelest.
Mul ema ju alati öelnud, et lapsed tulevad siis, kui nad tahavad tulla :) Nüüd tahtsid nendel kohe kaks tükki korraga ja koos :)

Rise and Fall of Estonia

2011-12-09T21:29:00.001+02:00

6ndal käisin vaatamas no99 teatrit.
Ma päris seda teatriks või siis etenduseks nimetada ei saakski, kuna tunne oli nagu oleksid kinos.
Näitlejad läksid kaameratega teise teatrisse ning seal toimus kogu tegevus. Meie vaatasime seda kõike kino linal.
Muigama ajas muidugi etenduse algus. Mul olid piletid ostetud 8ndasse ritta, aga kohal olles selgus, et see kõige esimene rida. Ning Nata hakkas kohe pilguga saalis ringi käima, et kas vabu kohti on, et kuskile taha minna. "Mõtle kui nad midagi rääkima meiega hakkavad!" :D
Aga kuna näitlejaid juures üldse ei olnud, siis oli asi lahendatud.
Etenduse algus viibis, kuna ennem oli linnas toimunud elektrikatkestus. Siis tuli Tiit Ojasoo ise kah kohale ja vestles publikuga ja viskas nalja. Ma veel alguses mõtlesin, et kindlasti on see etenduse sees jne, et hiljem võtan kindlasti Katiga ühendust, kes kah seda etendust näinud on, et kas tal oli kah nii :D Aga nagu selgus, siis ikka olid need tehnilised apsud. Või vähemalt nad esitasid seda väga veenvalt :P
Aga nüüd etendusest ise siis.
Hiljem kui ma kuskilt mingit arvustust nägin, siis keegi kuskil kirjutas, et veidikene ülepingutatud teemad olid sees ja tema küll ei tea kedagi, kes sellistes situatsioonides oleks olnud. Pigem on vastupidi.
Näiteks kohe esimene pulma stseen, kus räägitakse, kui palju keegi teenib ja siis üks ütleb naisterahvale, et tema saab sama töö eest kolm korda rohkem palka. Selle peale, et naine ärritus (Mirtel Pohla mängis seda ärritust niivõrd hästi, et mul endalgi tekkis mehe vastu viha, et mismõttes ta julgeb nii öelda üldse) kehitati õlgu ja öeldi vabanduseks et ta ju naine, ta peabki vähem raha teenima. Sellepeale naine ärritus veelrohkem ning tõmbas endale koogitüki kurku ning suri ära.
Üldse oli etendus üles ehitatud erinevate ajastute peale üles, mis vaheldusid väga kiirelt.
Üks stseen oli ka selline, kus laps paneb talvel päkapiku jaoks sussi aknale ja kirja jõuluvanale. Ema läheb ja täidab sussi õunaga ja võtab kirja endale. Hiljem tuleb isa, märkab sussi ja õuna ning sööb pool õunast ära ning paneb selle sinna tagasi. Hiljem lugesin selle kohta, et keegi kirjutas suhteliselt vihaselt, et tema küll ühtegi isa ei tea, kes nii teeks. AGA mina tean väga hästi, kes firma jõulukingitused, mis olid mõeldud lastele, ei viitsinud isa neid pakke koju viia ning sõi seest kommid ise ära.
Ja järgmine stseen oli see, kus noored on teleka ees ning terve vestlus koosneb sellest, kui palju keegi teenib ning kui palju keegi kätte saab. Samal ajal taustaks on uhke televiisor ning järgmises stseenis isegi veel suurem. Aga vestlus ikka keerles selle ümber, et raha ei ole ning oleks vaja rohkem teenida. Samal ajal tüüp räägib nagu mölakas ja käratab naisele, et mida krdit ta seal koolis üldse tegi jne. Et tal oleks vaja ikka Soome tööle minna. Koos naisega. Sellepeale naine küsib, et aga mis lastest saab. Sellepeale mees käratab, et v*ttu need lapsed.
Suht karm, aga nii see on, et ma isegi tean paari inimest, kes on lapsed eesti jätnud ning ise soome põrutanud, et seal raha teenida. Lapsed elavad omaette ja omapäi. Karm aga tõsi.

Igatahes.. näitlja töö oli seal SUPER! Eriti tooks välja Sergo Varese, kelle monoloog oli lihtsalt VÄGEV !!!

Võrreldes viimasega nähtud Augustikuuga, siis pean ütlema, et no99 trumpas näitlja töös üle mitme kordselt :) !

Augustikuu

2011-12-02T00:29:00.001+02:00

Eile õnnestus taas teaaaaatris käija.

Viimati käisingi Linnateatris. Seekord oli tee siis jalge all Draamateatrisse.

Tükiks oli Augustikuu.

Eelnevalt ma muidugi selle tüki kohta ei lugenud midagi. Läksin lihtsalt puhta lehena seda vaatama.

Lugu siis sellest, kuidas perekonnas läheb isa kaduma ning tema kadumine toob kõik pereliikmed kokku. Kui teada saadakse, et isa on surnud, siis see algatab sündmuste ahela.

Peres on kolm tütart, kel kõigil oma pered ja suhted ning palju draamat.

Kui osades mängivad sellised tegelased nagu Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Ain Lutsepp, Maria Klenskaja, Taavi Teplenkov, Viire Valdma ja Martin Veinmann, siis ju ometi ei saa minna arvamusega, et see näidend on üdini halb ja paha. Hoopis vastupidi.

Tükk oli uskumatult.. emotsionaalne. Viimane stseen tõi mul kananaha ihule. Ita Ever on ikka uskumatult heas vormis. Ja näed ja tunned eemalt tema meisterlikkust ning seda, et tegu on ikka tõeliselt andeka inimesega. Neid liine, mis näidendis oli, oli väga palju. Kõigil oma lugu ja kõik hargnesid igale poole. Ainukene liin, mis mind häiris oli see, et ühe tütarde boyfriend hakkas teise tütre lapsele ligi ajama. Ja suht koht ahistas teda seal. 14 aastast last. Kohati saalis olijad isega naersid teatud ütluste v tegude peale. Ma lihtsalt vahtisin tuima näoga, sest ma ei leidnud selles olukorras mitte midagi naljakat. Pigem oli see halenaljakas. Aga hiljem jäi see tükk mul siiski hinge ja just Ita Everi esitlus ja loo lõpp. Meil oli ka kaasas töökaaslase sõbranna, kes ütles lõpupeale, et vot nii tugev ei suudaks olla. Kes käinud ja näinud, see vast teab, millest jutt.

Järgmine nädal on põhjust taas teatrist kirjutada, siis on ees NO99 ja Rise and Fall of Estonia tükk. Jaanuariks ostsin juba ka piletid taas Linnateatri tükile Hecuba Pärast. Millised kultuursed ajad on ees ootamas! :) Muigama paneb mind kunagine uusaasta lubadus, et käin vähemalt korra kuus teatris. Ja arvake siis nüüd, mitu korda ma teatrisse tol aastal jõudsin? ÜHE KORRA :D Aga alati on aeg vigade paranduseks. Ehk siis mitte ühtegi uusaasta lubadust enam :P

.....

Curly Sue

2011-11-26T17:32:00.000+02:00

See ei ole normaalne...

2011-11-21T23:47:00.001+02:00

... et ma peale reisi esimest päeva sellise tramburai teen, et pool kaksteist alles koju jõuan. Kodu nagu seapesa, aga viimasel ajal ongi tunne, et käin siin ainult magamas.
Ei kurda, aga vahel on siiski tunne, et peaksin ka oma energiat kodule veits jagama. Aga küll need kiired ajad mööda saavad :) Samas sellist lauset ütlen ma vist iga nädal ning ikka ei saa peast ega peest (A).
Laisklemise tunne on peal, kuid seda vast ei ole nii pea oodata.
Õnneks saab homme PÖFFile minna :)

My guilty pleasure fo' sho'!

2011-11-18T14:15:00.001+02:00

M6nel on Britney, m6nel on madonna v midagi muud... minu on One Direction.

Belfast vol 3 ning Belfast vs Dublin

2011-11-17T13:15:00.001+02:00

No hello, hello, hello !!!
Siin ma siis taaskord olen. Laup2eval j6udsin ning t2na on esimene p2ev, kus oleks ka reaalselt aega siia midagi kribada.
Igatahes, laup2eval Belfasti j6udes tervitasin emasid suure kisaga ning siis hakkas m6ll pihta. Kuna meil oli muidugi k6igil k6hud jube tyhjad ja karelil pizza alles pooleli, siis me k6ik vahtisime juba seda tainast selliste n2gudega, et oleks sellele hambad sisse l66nud. Igatahes, pizza valmis, k6ht t2is ja siis hakkas kokteilide aeg. Muidugi k6ik j2tkus suure tantsuga. Muusika ikka valjult p6hja ning kolm korda vahetasime riided, kuna need hakkasid lihtsalt higist tilkuma.
L6puks aeg sealmaal, et tee taas Kremlinisse sammud seada. Mega t2is oli see rahvast ikka. Enam sisse inimesi ei lastudki, me olime viimaste seas. Selline tants ja trall k2is, et siga kah ei n2ksinud.
Igatahes, sai taas mingi miljoni tyybiga suheldud ja neile suhten6u antud. Ma hakkan juba arvama,et ma kerge gay meeste ema teresa. Mingil p6hjusel ma alati l6petan kellelegi oma elutarkust jagama :D Suht naljakas on see tglt :D Aga mis teha, nad on nunnud :D
Pidu l2bi ning krabasime teepealt traditsioonilised curry chipsid ning kodutee jalgealla.
Pyhap2eval ootas ees meid kontsert.

The Naked and Famous!!!!!
Sinna s6itsime bussiga. Dublinisse siis. See oli muidugi omaette nali. Kareli (minu teine ema, ma pean selle siia kirjutama, kuna siis te m6istate, milles nali on. Nimelt tema n.6. kasvatusmeetodid on lihtsalt hindamatud !) arvas, et oleks hea m6te ka 6lut teepeal juua. Siis saaks ju bussis niimoodi lobiseda ja s6it l2heb kiiremini. Muidugi kui bussile j6udsime, siis avastasime, et see oli puupysti rahvast t2is ja me ei saanud isegi k6rvuti istuma. Kareli istus minust kaks rida taga pool. Ja loomulikult suutis ta selle 6lle kilekoti minu k2tte sokutada. Istusin siis seal nagu viieline daam, 6lled syles ja tegin syytut n2gu.
Minu k6rval oli mingi tsikk, kes oma iPhoneiga m2ngis sudokut. Ma vana proff selles, siis ajas metsikult n2rvi, kuidas ta seda yhte ylesannet nii kaua lahendas. Oma m6ttes olin selle ammu juba ta eest valmis lahendanud :P Igatahes... s6itsime siis edasi, kui m2rkasin, et wtf tsikkil on oma iPhone k2es ning ta oli selle kaamera sisselylitanud ning kaamera enda poole suunanud ja siis niimoodi salaja piinles minu n2gu, milline ma v2lja n2en. Korra m6tlesin juba, et lehvitan talle kaamerasse... HELLOOOOOO :D
S6ites kiirteel v6ib nii m6ndagi juhtuda. Rahulikku s6itus v6ib h2irida mingi tropp rekkajuht, kes suvalisel hetkel lihtsalt keerab ette nii, et buss peab j2rsult pidurdama ja daami 6lled syles lihtsalt kolisedes libisesid igavese klirinaga vastu eesistuja istet. Mega mark noh! Punastasin natukene ning tsikk mu k6rval leidis p6hjust juttu teha ja kysida - are you okay? YES (A) !
Parim nali oli selles, et paar pinki minust eespool istus mingi naine ja yle rea tema vastas arvatavasti tema mees. Terve tee hoidsid nad vahek2igu kohal pilti, milles oli kujutatud portreed kahest lehmast, kes on armunud ja nende ymber lendlesid punased sydamed. Ma ilgelt hakkasin siis seda pilti oma pilguga j2lgima, et p2ris huvitav pilt ja kuidas ise seda joonistada saaksin. Uurisin ja puurisin, kui Kareli saatis s6numi: P2ris kena lehm vahib Sul seal vastu!
Oi plj222, ma ei saanud enam pidama. Kukkusin niimoodi irnuma, et lihtsalt ei saanud enam vait olla. Vot see on sellelaadne asi, kui tead, et natukene ebaviisakas on naerda, eriti piinlik on see siis, kui oled yksinda, ja lihtsalt j22dki turtusma. Siis Kareliga hakkas igasugune itsitamine ja s6numineerimine pihta. Siis hakkasime lihtsalt Kareliga itsitama ja r22kima mingit pullikakat ja iga asi ajas jube naerma ja itsitama ning oh god! Ma kujutan ette kui n2rvi me kaasreisijaid h2irida v6isime. Varsti j6udis buss lennujaama, siis saime koos istuma. Seej2rel ema pani: Gerli kle, mul on plaan. Ma hakkasin juba naerma, et n2et, yksi istumisest kasu kah. Ta tuli ideele, et peaksime kuskile pinglie maha istuma ning kindast 6lut jooma :D Brilliant ! :D
Nii me siis kah muidugi tegime. Nagu daamid muiste. Aga seal saime j2relej22nud aega m6nusalt maha lyya ning l6puks seadsimegi tee kontsert paika.
Koht ise oli selline a'la rock cafe taoline koht. P2ris 2ge. Selline v2iksem. Aga nii pea kui The Naked and Famous lavale tuli ja avastasin, et ka k6ik koos minuga laulus6nu peast kaasa yyrgasid, siis ma olin nii 6nnelik, et karjusin Karelile, et KARELI KLE, MA OLEN OMEADE SEAS!!! :D
Ainukene asi, mis h2iris oli see, et minu ees oli mingi n6me irvhammas, kes oli enda arust ilgelt tegija mees, ning hyppas ja vehkis mu ees nii palju, et muidugi ta suutis mu k2e enda 6llega yle valada. Siis ta muidugi vabandas ette ja taha, ja l6puks siis yltes, et no ma pidin ju teadma, et see juhtub kui tema minu ees vehib. Naeratasin sulnilt ja m6tlesin, et sitta kah :D
Teine lugu oli Punching in a Dream ja no mega oli ikka kuulda, kuidas k6ik kaasa yyrgasid. Ja muidugi viimane lugu oli Girls like You. Wohhooooo!!!!!! Peale seda otsustasime, et peame liikuma, sest tahtsime ka pubisse j6uda ning oli veel vaja bussile j6uda.
Bussis6it oli taas selline lobisemis ja itsitamismaraton, et taaskord arvasime, kui n2rvidele v6isime me kaasreisijatele k2ija. Kuna teada on, et inimesed kes ei r22gi Sinu enda keelt, kostub sealt ainult mingi mulin ja kui nad vahetpidamata itsitavad kah, siis on eriti n6me veel.
L6pus muidugi naersime seda, et kui buss peatus siis aknast paists sisse the coors lighti suur reklaam, kus van damme on oma mulletiga ja vahtis aknast sisse :D Et miks van damme meid vahib nii. Kareli kle, kas Sa yldse oled van dammet kunagi nii l2hedalt n2inud :D?
Anyway.... nali naljakas, aga v2ga v2ga 2ge 6htu oli.
Kahjuks ei saanud me kontserdil pilte teha, kuna faking pime oli seal :D
Esmasp2eval v6ttis yll mind n6 endahoolde ja trippisime m66da p6hjarannikut ringi. Seal oli mingi selline tee, mis viis yles m66da m2ge ning yhel pool oli ookeani piir nii l2hedal, et noh.. ytleme nii, et ma ei oleks julgenud seal s6ita niimoodi. Kahju,et mul fotokat kaasas taas ei olnud, kuna t6esti oli seal v2ga v2ga ilus. Yhest tipust eemal v6is ka Shotimaad piiluda :).

Jalkap2ev
Teisip2ev oli jalgpallip2ev. Kohale j6udsime, siis linnas n2gi ainult rohelisi mehikesi ringi liikumas. See oli tegelikult k6ik vaatamisv22rsus omaette. Ma ei ole kunagi nii palju f2nne korraga linnapeal n2inud, kui nyyd. Absoluutselt igal nurgal v6is n2ha inimesi, kes vastavaid f2nni n2nni jagasid jne. Otsustasime, et peame ikka ka pubist l2bi hyppama, aga t6esti hetkeks tundus, et me oleme ainukesed eestlased. No seal pubis alguses olimegi, kuna K6IK ymber olid rohelised. A noh, mis seal ikka. Kui hakkasime sealt lahkuma, siis n2gime, et wc j2rjekorras vapralt seisab yksik eesti mees, sinises s2rgis. Muidugi pidime teda tervitama ja vapruse eest saluuti andma :D
Staadion ise oli 2ge. Kohe selline teistsugune aura oli seal. Staadion oli puupysti t2is. Teatati, et ligi 52 000 pealtvaatajat. P2ris massive, peaks mainima. M2ngu alguses jaotati k6igile eesti f2nnidele punased kaardid, et siis nendega vehkida, kui kohtunik peaks taas mingi lollusega hakkama saama. No ja seda f2nnid muidugi ka agaralt tegid. P2ris lahe vaatepilt oli see muuseas :)
Meie ymber oli paar p2ris koomilist tegelast. Seal seisis ka yks vanem h2rra Dublinist ja mingi noorem tyyp tuli kohe teatama, et kas keegi pikem mees saaks eesti lipu seljataha panna, et see kuulub sellele mehele. Mees ise on eestlane, aga on 60end aastat Iirimaal elama ja ta nimi on Peeter. Mees ise enam eesti keelt muidugi ei r22kinud. Siis yks vend oli eemal selline, kes ainult suitsetas. Yks sigaret teise j2rel ning siis mingi vend ta k6rval kysis, et kle kas see suitsetamine Sul tervisele ei hakka v, see raputas inult pead ja syytas j2rgmise :D Siin teisel pildil on vend peal :D Poolajal oli ka nali selles, et mingi vend tahtis s6brast lippude taustal pilti teha, kui tyyp kohe minu ja Kareli juurde jooksis, et ta ikka tahab tydrukutega pilti, et mis nendest lippudest ikka pildistada. Tema heaks poseerisime siis Kareliga koos temaga lippude taustal. Lubas delfi sporti pildi yles panna. Et noh, kui leiate, siis n2ete :D

Teisel poolajal liitusid meiega ka Rait ja J6mm. Nali oli veel selles, et kui Raiduga s6numineerisime, et kus nad on, siis kirjutasin, et kle kus istute siis. Sellepeale Rait vastas, et vetsus praegu :D J2lle saime irnuda :D Jumal t2natud, et ikka selle yhe v2rava ka 2ra n2gime. Tulemus oli ju nii ehk naa teada, aga ma just ylesin, et v2hemalt yhte v2ravat tahaks n2ha. K6rval meil mees h6iskas siis.. NELI VEEEEEEL, NELI VEEEEEEL ! :D See oli yldse selline vend, et karjus nii palju, ise suur mees aga m2ngu l6puks tuli seal ainult hiirepiuksu :D
M2ngu l6ppedes siirdusime Raidu ja J6mmiga veel pubisse. Kus taas olime ainukesed eestlased. Seal suurel ekraanil n2itas veel m2ngu ning selle analyysi. Ja kui eesti v2ravat n2idati, siis Rait otsustas suure h22lega kaasa kisada ning pani veel GO GO KOSTJAAAAA!!!! :D R2me itsitamine k2is taas :D
Aga k6ik olid ymber s6bralikud ja 6nnelikud ning ei olnud hullu midagi. Ilus 6htu oli ja k6ik j2id l6ppkokkuv6ttes rahule. Tulemus oli ju iseenesest teada ning Iirmaa v22ris v6itu. Soovitan ikka t2iega v66rsile m2nge vaatama minna, kuna see atmosf22r on ikka hoopis teine ning need f2nnid on vaatamisv22rsus omaette :)
T2na on siis selline n6me vihmane p2ev, et suurep2rakuline aeg shoppamiseks :D Lady needs her shit :D!

Erinevus rikastab

2011-11-10T14:53:00.001+02:00

On käimas sotsiaalkampaania Erinevus Rikastab.
Idee on selles, et 4 tuntud inimest on andnud oma näo kampaaniale, kus lisaks kõigile ametitele ja rollidele, mida nad elus mängivad, märgivad nad ära ka oma seksuaalse orientatsiooni.
Ilmselgelt tänuväärne tegevus ja julge samm.
Eriti Erki Pehki poolt, teadagi Eestis avalikult öelda meesterahval, et ta on gay, nõuab palju julgust.
Lisette Kampus on juba ju teada-tuntud lesbi-aktivist.
Mina suhtun sellisesse kampaaniasse ainutl positiivselt. Ometi ma ise gay ei ole, olen ma tulihingeline nende õiguste eest võitleja ning nende õiguste eest väljas. Võibolla tõesti mängib siin rolli see, et viimaste aastate jooksul on minu tutvusringkonda "selliseid" inimesi ainult juurde tulnud.
Aga tõesti paneb mind aeg ajalt imestama eestlaste suhtumine "nendesse".
Kuidas kohe hakatakse neid "imelikke" või "ebanormaalseid" sõimama pervertideks jne.
See ajab mind tõesti vihaseks. Eks need sõimajad ole tavaliselt ise erilised põmm-pead ja madala laubalised. Kes ei näe enda noku-otsast kaugemale.
Tõsi on ju see, et nad on inimesed meie seas ja ausalt öeldes võin ma öelda,et isegi toredamad ja lahkemad ja haritumad ja tolerantsemad ja nad suudavad Sind tundma panna nagu Sa oleksid kõige ägedam inimene üldse !!!
Lugesin siinseid foorumeid kah ning tõeliselt hämmastav on lugeda neid kommentaare. Kas tõesti tänapäeva Eestis võib kohata sellist suhtumist nagu a'la kui näha kahte meest tänaval käest kinni kõndimas, siis "sõidaks täiega sisse" jne jne jne. See on lausa uskumatu.
Või teine äärmus on see, et kui hakatakse rääkima nende abielust, siis visatakse kohe kommentaare a'la "laseme siis ka loomal ja inimesel abielluda".
Nagu tõesti !!!! TÕESTI?!!!
Mingis USA saatest kuulsin ma ütlust, et gay is the new black. Kui sellesse natukene süveneda, siis võibolla tõesti. Mustadel inimestel ei lubatud abielluda ning samamoodi nad said peksa selle eest, et nad olid teist naha värvi. Nad ei saanud tänaval vabalt ringi liikuda ja pidid varjuma nö oma kommuunidesse. Ehk teisisõnu rikuti nende vastu ilmselgeid inimõigusi.
Seda sama tehakse ju ka nendega. Miks keelata inimesele abielu?
Ja üldse.. ma ei saa aru kelle asi see on, kellega mina üldse abiellun??
Aga ok, las see jääb nüüd selleks.
Tulin lihtsalt siia auru välja laskma.
Ega see minu kirjutis siin midagi ei muuda, aga aeg ajalt tõesti tekitab minus hämmingut see, kui sallimatu võib eestlane olla.
Siin kohal ei eksisteeri minu jaoks seda lauset "eestlane olla on uhke ja hää".
Võiks isegi öelda seda, et minu ema, kes on minust küll ainult 19 aastat vanem, on palju tolerantsem, kui mingi piimahabemega bemmi vend küla-karjamaal, kelle sõnavara piirdub lausega "türa, putsi küll" ja suurim liigutus, mida teha suudab on maha sülitada. Jaaaaaaaaaaaaa, vot sellised inimesed ongi NORMAALSED siinmail :)
Kui asi on nii, siis ma tõesti loodan, et ma olin eelmises elus mustanahaline gay-mees :)
Erinevus rikastab.

Kati saatis ägeda kirja, mis vastab ka jumala tõele :P

2011-11-03T16:50:00.000+02:00

Kas Sa oledsündinud ajavahemikul 1980-1990? Kui jah, siis loe, palun, edasi! Kui oledsündinud pärast 1990. aastat.. Tõmba uttu! Sa ei saa niikuinii sellest aru!Jumala eest, kuidas on võimalik, et meie, kes me oleme sündinud 50/60/70/80-ndatelaastatel, oleme ikka veel elus? Vastavalt teooriatele aastatest 2004-2011peaksime juba ammu surnud olema. MIKS? Loe edasi..Me istusime autos ilma lasteistmeta, turvavööta ja õhkpadjata! Meie voodi japuust mänguasjad olid värvitud pliid ja kaadmiumi täis värvidega. Trepi ülaosasei olnud piiret, kes astus liiga kaugele, potsatas alla. Kui sa oma voodisärkasid, ei kuulnud sind keegi. Kui midagi juhtus, pidid sa kõigest kõristkarjuma, et vanemad sind kuuleksid. Ohtlike ainetega pudeleid ja isegi kõikvõimalikkeravimipudeleid sai kergesti oma kahe käekese ja piiratud motoorikaga avada.Uksed ja väravad käisid kergesti kinni ja kui sinu sõrmed sinna vahele jäid,siis said nad haiget. Sa istusid jalgratta pakiraamil ja püüdsidsadulavedrudest kinni hoides seal püsida. Kiivrit ei kantud ka sääreväristajagasõites, rääkimata siis jalgrattast. Vett jõime me kraanist ja mitte pudelist.Küllap olid olemas nii värv- kui aroomiained. Nii punast, rohelist või kollastlimonaadi nagu tol ajal, tänapäeval enam ei tehta. Näts pandi õhtul öökapinurgale ja järgmisel päeval rändas see lihtsalt uuesti suhu. Koolis olid meilainult ühesuurused nii toredalt ohtliku klapiga pingid. Meie kingad olid alatijuba venna, õe, või kellegi teise sugulase kantud. Ka sinu jalgratas oli kasliiga suur või liiga väike. Jalgrattal ei olnud käike ja kui kumm katki läks,õpetas isa varsti selgeks, kuidas seda ise lappida. Varahommikul läksime kodustvälja ja tagasi jõudsime alles siis, kui tänavavalgustus oli põlema hakanud.Vahepeal ei teadnud keegi, kus me olime ja mobiiltelefone meil ka ei olnud.Metsas ega pargis ei olnud mänguväljakuid ega murjanite kogunemispaiku Kui metahtsime sõbrale külla minna, siis lihtsalt läksime. Polnud tarvis ennehelistada ega kokku leppida. Ka täiskasvanuid ei olnud kaasas. Me sõimeküpsiseid ja rohke ehtsa võiga võileibu, aga me ei läinud paksuks. Me jõimesõpradega ühest pudelist ja haigeks ei jäänud sellest keegi. Meil ei olnudPlaystationit, Nintendot, X-boxi, 64 telekanalit, videot, DVD-d, Surround soundi,oma telekat, arvutit ega internetti. Meil olid sõbrad! Telekas algasid saatedalles kell kuus õhtul. Siis tuli tund aega midagi lõbusat lastele ja hädasellele, kes söandas püsti tõusta ja teise kanali nuppu vajutada (nupud olidainult aparaadi küljes). Isa otsustas, mida ja kui kaua vaadatakse. Melõikasime endale näppu, murdsime luid, kukkusime hambaid välja ja mõnikordsaime lisaks veel jalaga tagumikku. Me võitlesime, peksime üksteist oimetuks jaükski täiskasvanu ei teinud teist nägugi. Keegi ei riputanud rahulippu aknalelehvima. Pedagoogiliselt korrektsed mänguasjad meisterdasime endale ise,tagusime kaikaga palle, ehitasime ratastega seebikaste ja märkasime alles mäestalla jõudes, et olime unustanud pidurid.. Me mängisime tänaval jalgpalli jakaasa võis mängida ainult see, kes hästi mängida oskas; kes nii hästi eiosanud, pidi pealt vaatama ja õppima pettumusest üle saama. Kooliski oli lollelapsi. Nad tulid ja läksid siis kui teisedki ja õppisid samu asju. Mõnikordjäid nad istuma ja selle üle ei vaieldud, ka mitte lastevanemate koosolekul.Õpetajal oli alati õigus! Lõunavõileivad tegime endale ise ja kui unustasimeneed teha, siis koolist ei saanud midagi osta! Kui leivakoorik sulle eimeeldinud, siis olid lihtsalt terve päeva natuke näljasem kui teised! Koolisõitsime jalgrattaga, täitsa üksi, talvel ka. Kui ema sulle hüvastijätuksukselt lehvitas, olid sa memmekas. Kui sa pahandust tegid, olid vanemadmiilitsaga ühel meelel. Nad tulid sulle järele, aga ei ostnud sind välja. Meietegudel olid tagajärjed ja nende eest ei saanud end peita. Me olime vabad,mõnikord läks hästi mõnikord vedas viltu ja me vastutasime. Pidime õppimasellega toime tulema. Meie põlvkonnast on tulnud palju inimesi, kes oskavadprobleeme lahendada, uuenduslikult töötada ja selle nimel riskile välja minnaning ei häbene tagajärgi. Kas SINA kuulud ka nende hulka? ÕNNITLEN! ME OLIMEKANGELASED! Kas Sina oled sündinud pärast 1990. aastat? Sa oled ääretult visakui loed ikka veel edasi, mis? Nüüd sa siis tead, memmekas, mis tähendab ollakangelane!

Nüüd võib ka siin kisada, et...

2011-11-01T23:07:00.001+02:00

.... taas kord on pulmi oodata :)

Tegelikult algas vist siit kõik :D Tavapärane olek meil :D

2011-10-31T14:35:00.004+02:00

Tänane päeva nali....

2011-10-28T12:09:00.001+03:00

... tuleb töökaaslaselt, kes rääkis järgmist juttu:"Kle tead, eile käisin seal Fakto Autos ja seal telekas käis ning eetris olid need Vaprad ja Ilusad. Kle ja uudist tead v? Põhimõtteliselt on asjad nii kaugel, et Brooke tahab abielluda Ridge'i pojaga!"
Krt kus ma irnusin :D

Hurts

2011-10-20T10:10:00.002+03:00

Reedel õnnestus mul lõpuks käija Hurts'i kontserdil.
Nad esinesid see aasta ka jaanuaris siin ning mul oli südamest kahju, et ma sinna minna ei saanud. Ikka ütlesin, et kui nad peaksid Eestisse veel tulema, siis ma lähen kasvõi üksinda.
Juulikuu lõpus tuligi uudis, et Hurts esineb oktoobris taas Eestis. Issand kui õnnelik ma olin! Võtsin endale eesmärgiks, et kohe kindlasti pean ma sinna minema.
Uskumatu, aga tõsi, ma sain minna koguni tasuta, kuna töökaaslased kinkisid mulle sünnipäevaks kontserdi pileti. Arvake ära, milline kiljatus mul suust tuli, kui seda kingitust nägin :P Nali oli muidugi selles, et kõrvalruumis oli meil müügimees kliendiga ning allkorrusel mehed arvasid, et keegi meist nägi siin hiirt :D
Aga see siis selleks.
Kohal olin ma suhteliselt vara, nii et ikka nägin soojendusesinejat kah, kelleks oli Eesti oma band MID.
Ma ei olnud neid varem lives näinud, aga olin meeldivalt üllatunud, uskumatult hea muusika ja lives väga head. Hiljem küll kuulsin nurinaid, et soojendusesinejaga pandi seekord küll mööda jne. No nad oleks võinud küll jah rahvaga rohkem suhelda. Tuli üks laul teise otsa ning peale kolmandat laulu nad alles tutvustasid iseennast. Aga muusika oli hea. Ainukene asi, mis selle kogemuse minu jaoks ära rikkus oli see, et minu ees oli üks paarike. Noh, kindlasti üle neljakümnesed kui isegi mitte rohkem. Mees oli lühike ja paks, naine veel lühem, aga üli peenike. Ja siis seal keset rahvast, minu ees käis selline amelemine, et anna olla. Alguses ajas muigama, kuid pärast oli juba tunne, et krt võtke tuba endale. Kas tõesti on see selline koht kus ameleda? No ju vist. No ja nad ise lausa hõljusid õnneuimas :D Ei pannud rahvast tähelegi. Samas kui kõik ümber ringi irvitasid.
Õnneks kui peaaesineja lavale astus olid nad minu eest läinud ja sain kontserti täiel rinnal nautida, mida ma ka tegin.
Uskumatult mõnus oli ja külmavärinad olid pidevalt ihul.
Nad loopisid ka pidevalt valgeid roose rahva sekka. Ühe oleks ma ise kah kätte saanud, oleks käe ainult välja sirutanud, aga ma olen ikkagi daam ja ei hakka mingi visatud roosi pärast rabelema :D Daamile antakse isiklikult roos üle koos kalli ja plaksu-musiga eksole :D
Laulu Illuminated ajal palus Theo kõigil telefonid välja võtta ja nendega valgust näidata. Saalis oli kohe selline sinine kuma, see oli ikka mega müstiline ja terve loo ajal olid rahva telefonid käes püsti.
Üks viimaseid lugusid oli ka Stay, mis ajas kõik ihukarvad püsti. No megade mega!
Lugu, mis ma küll mõtlesin, mis natukene imelik minu jaoks oli, oli Evelyn. See oli väga dramaatiliseks tehtud, kus lõpuks Theo mikrofoni statiivi ära lõhkus. Nagu ma aru sain hiljem, kuulus see show juurde, kuid see hetk ma tõesti mõtlesin, et ta mingi hetk vigastas ennast, kuna bandi kaaslane käis talle loo ajal pidevalt midagi kõrva sosistamas. Aga ju see oligi mega dramaatiliseks mõeldud.
Lisalugusid tegid nad kah, koguni kaks. Viimase loo ajal tuli Theo lavale Eesti lipuga ning lehvitas seda ringi ning hoidis kaelas. Lugu lõppes eriti dramaatiliselt kui käis valju lõpuakord ning Eesti lipp seisis avatuna tema ees. Mis te siis arvate, et selle peale rahvas ei hullunud ju :P Lõpuks sai ka keegi õnnelik selle lipu omanikuks :)
Lõppkokkuvõtteks - väga äge elamus ! Ja ma ei mõtleks kahte kordagi kui peaks võimalus olema nende kontserdile uuesti minna :)
Nüüd on nov's eest The Naked and Famous :) Ja muidugi Eesti-Iirimaa :P

Kui Hitler teada sai kes Iirimaa play-off vastane on.

2011-10-13T22:18:00.000+03:00

Hing väriseb sees!

2011-10-13T15:43:00.002+03:00

See on ikka täitsa lõpp, mis uudis tuli.
Loositahtel on Eesti vastaseks play-off'is Iirimaa!!!
Ja mäng nendega seal toimub 15.nov!!!!
Ma olen ju seal 12-19!!!
See on lausa uskumatu, aga miski kõrgeim võim mängib mulle need asjad kätte! Kuidas saab olla selline asjade kokku langevus???
Kui ma juba seal olen siis pean ju minema seda mängu vaatama ja omadele kaasa elama !
Ja keegi ilmselgelt tahab, et ma sel ajaloolisel hetkel seal kandis ringi hängiks :D!

Heiiiaaaaa Eesti !!!!

2011-10-12T09:52:00.002+03:00

Kõik, kes jalgpallist vähegi midagi jagavad, siis saavad aru, et eile tänu Sloveeniale sündis ajalugu.
Hüppasin üles ja alla kodus ning mega-mega häppi olin :) !
Läheme Ljubljanasse !!!
Oeh, ma loodan, et Eesti väikene ime jätkub.
Kuigi imeks on seda natukene ülekohtune nimetada, sest tiim on meil hea ja vaim on samuti meeskonnas suurepärane.
Aga pöidlad pihus ja elame kaasa !

2011-10-07T10:07:00.000+03:00

Issand jumal, milline imelilus päev täna vaatamaks jalgpalli ja olemaks kodus naistega :D
Krt rsk ma loodan,et Eesti võidab, rsk! :D

Brunol on Leenule sõnum

2011-10-06T14:29:00.003+03:00

Muusikat siis taas

2011-10-06T14:21:00.001+03:00

Nii meeldib see millegipärast :P

2011-10-04T22:37:00.000+03:00

No minu senine tekst, mis lubas lähimate päevade jooksul jätkata on kujunenud lähimateks nädalateks :P Aga sellegipoolest üritan ma oma mälu taastada ning parimad asjad kirja panna, muidu läheb täitsa meelest ju (A).
Kahjuks ma enam täpset sündmuste järjekorda ja neid asju nii täpselt ei mäleta, siis pean siia umbkaudselt midagi kirjutama.
Aga siiski, suurim põhjus ju miks ma sinna belfsati sõitsin oli The Scripti kontsert. Mina totu arvasin, et see ongi üks scripti kontsert, tegelikult oli see aga suur festival. Tänu sellele festivalile avastasin ma enda jaoks ühe noore lauljanna. Ellie Goulding. Nii kui me sinna saabusime, siis see tüdruk laulis ja ta hakkas mulle kohe meeldima. Väga mõnus tsikk tundus.
Panen siia ühe tema loo kah...

See lugu oli temalt viimane, mis ta esitas ja kuidas rahvas kõik kaasa laulis. Aga see on tema üks
tuntumatest:

Igatahes, hea oli see, et leidsin endale taas ühe artisti, keda fännata. Aga peale tema pidi seal esinema ka the wombats, aga mingil põhjusel nemad seal pealaval ei olnud. Ei teagi siis mis põhjusel. Aga siis oli enne The Scripti ka Two Door Cinema Club. Et saate siis kõiki neid artiste youtube'ida, kui soovi on :)Igatahes, ilmaga vedas meil tohutult, ehk siis kontserdi ajal ei sadanudki :P Aga seal on nad vist vihmaga ikka nii harjunud. Nimelt lava ette olid pandud muru alused, et liiga poriseks vihmase ilmaga ei läheks ja õlut meeldib neile kah müüa. Kui siin saab osta ühe kaupa, siis seal saab koguni neljakaupa... papist valmistatakse Sulle nö kohver, millega saad siis neid õllesid kaasas kanda. Ja siis tuli the Script ! Panime ka natukene rohkem lava ette. Irenega röökisime kaasa nii mis kole :D Kareli üritas ka filmida, aga kahjuks ei saanud midagi peale. Äge oli ka see, et nende bassimehel oli sünnipäev ning kogu rahvas laulis kaasa :PTagasi minek oli eriti tore, kuna Irene viskas kildu :D Näitas kui hästi ta eesti keelt teab :D Nii hästi koguni, et oskab juba nalja visata sellega :D "Gerli, SILMAD SIIA!" :D

Järgmine päev aga liikusime linnast välja. Newcastleisse. Väga armas linn, ookeani ääres. Seal saime "minna üles mägedelle!" Ehk siis turnisime mööda kive ja asju ja siis poolde mäkke kah. Kareli oli nendel kividel nagu väike ahvipärdik. Hulljulgelt hüppas ühele ja siis teisele kivile. Aga kõige naljakam oli see, et kui ta taas hakkas kuskilt üles turnima, siis järsku kiljatas (jah, kareli kiljatas :D) ja kukkus seal rapsima. Hea, et vette ei kukkunud. Kõik vahtisid suu ammuli, et mis nüüd juhtus. Ta olla ämblikut näinud :D Jumala naljakas. Pärast ikka tükk aega irnusime. Naljakaid liigutusi tegi seal :D Oleks Irenele konkurentsi saanud pakkuda oma robot-tantsuliigutustega :D Aga püsti ta jäi ning vette ei kukkunud :PAga kuna ilm hakkas kergelt pilviseks minema ning siis liikusime tagasi auto juurde. Eelnevalt sinna minnes märkas Kareli aga ühte beerhouse'i :D Seega muidugi pidime me sinna minema :D Seal tegime taas kerge õlle ning samal ajal hakkas aga eriti hullu vihma sadama. Kui Belfasti tagasi sõitsime, siis siuke vihm ja äike oli väljas, et lausa jube. Peale turnimist käisime kodust läbi, sõime kõhu täis ning seejärel oli kinno minek. Käisime vaatamas kohalikku komöödiat, mida arvatavasti eestis enam ei näidatagi. Ma hetkel ei mäletagi ausalt öeldes, mis film see oli, aga väga naljakas oli küll minu meelest :P

Neljapäeva õhtul läksime ühte pubisse kuulama Kareli tuttavaid tüdrukuid, kes esinevad kitarre saatel ja puha. Väga chill oli. See järel Kareli tegi ettepaneku, et kuna minu viimane õhtu on seal, kui saame välja minna, siis peame seda tegema. Ofköööööösovo! Kremlin, tere jälle ! Täiega äge oli ikka kahekesi. Kõige pullim oli see,et üks noor tüüp tuli juurde ja ajas nii lolli juttu, et paha hakkas lausa. Kui uuris Eesti kohta, siis tulid sellised küsimused, et kas me oleme Hollandi lähedal v siis Austria lähedal. Ja kui üritasime talle seletada meie asukohta, et Soome ja venemaa jne, siis küsis, kas need on kuskil Kreeka kandis vms. Hallo hei noh !Seejärel tuli teine tüüp, kes samamoodi küsis, kus me pärit oleme. Nii pea kui Eestit mainisime, siis hakkas kohe meie ajaloost rääkima jne. Siis pani hea killu maha, et kle te ju saite Venemaa alt vabaks, aga miks teie taas Kremlinis olete :D No intelligentsuse nalja eest talle võib küll punkte jagada :PAhjaaa, siis oli mingi selline pidu, et kui sireeni kuuled, jookse paari juurde ja jagatakse tasuta shotte. Me sattusime just sel ajal leti äärde. Aga mitte keegi ei olnud nendest nii huvitatud kui meie ja saime kohe mitu tükki:D Siis Kareliga irnusimegi, et tüüpilised eestlased, et mis tasuta see meie v see filosoofia, et lemmik jook on tasuta jook :DAga jumala lahe õhtu oli taas. Nagu ikka kui väljas käija miss Sultsiga :P

Reedel oli siis minu viimane õhtu seal. Irene tegi nii armsa liigutuse, et käis poes ja tuli igasuguse tavaariga tagasi. Mis siis sisaldas kahte filmi, näomaske, popcorni ja puuvilju. Tegime siis ägeda õhtu. Maskid peas ning vahtisime filme. Kilemaskid muidugi, naerda ei tohtinud ja näod läikisid :D Aga ääretult armas oli see temast :)Lahkuda nendest oligi nii raske. Selline tühi tunne tekkis kohe sisse. Ja kohe nii raske, raske oli olla. Aga õnneks saab novembris uuesti neid külastada ja siis on juba THE NAKED AND FAMOUS !!!!!!!!!!!!! WOHOOOOOOOOOOO!!!! :)

Belfast vol 2

2011-09-01T21:43:00.001+03:00

No nii. Eellugu siis selline. Ma algselt ju ei plaaninud üldse, et suvel kaks korda seda linnakest külastan, kuid life happens. Nimelt jaanipäeva paiku mainis Kareli, et augustis esineb seal The Script. Otselooooooooomulikult tahtsin ma sinna nii väga väga minna. Kareli rääkis minu teise või kolmanda emaga Irenega läbi ja anti roheline tuli ja piletid ma ära ostsin. Mõeldud tehtud ühesõnaga.

Ja siis poolteistkuud hiljem oli käes see kaua oodatud päev, kus ma taas lennuki peal istusin ja sinnapoole teel olin. Seekord oli kohe eriti tore, kuna Kareli ja Yll olid vastas. Mhmh, Kareli oli isegi nunnu sildi teinud. Kui ma seda tema käes seal lennujaamas nägin, läksin ma näost peediks kohe :D Aga iseenesest oli see kohe väga väga armas. Selle sama sildi lennutasime kohe minu toa uksele. Jah, mul on tõesti seal oma tuba :D

Igatahes. Taaskohtumine tehtud ja kallid saadud, istusime rõõmsalt autosse. Kohe avas Kareli ka kihiseva. Muidugi algas kohe nali ja naer :D Seekord oli ka tore see, et kuna me autuga Dublinist tulime siis saime ka väiksematest linnadest, mis teepeale jäid läbi sõita. Newry's oli see vist kus me söömas käisime. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis selle koha nimi oli Brass Monkey. Ma ei ole muidug 100% kindel, aga mingi monkey ta oli. Aga seda tuleb mainida, et kes kunagi sinna linna satub, siis palun ärge sinna sööma minge. No ei olnud kõige parem toit seal, peaks mainima. Ma teen ikka paremat carbonarat kui ma seal sain. Noh, üks asi oli ka see, et nad suutsid sinna šampinjonid sisse toppida. Kõhud täis, läksime järgmisesse linnakesse õlli järele. Kastidega muidugi. Üheks õlleks oli Sol, siis Kareliga ristisime kohe väljendi So What Sol What'iks :D

Vahetult enne Belfasti juhtus meil kerge õnnetus. Nimelt paarsada meetrit enne bensukat sai autol kütus otsa :D Yll oli muidugi kergelt pabinas seal, aga meil oli Kareliga mureta, sest meil oli Sol ja siis mõtlesimegi, et Sol What :D Õnneks tuli Gordon sinna kanistriga ja bensukasse saime me ilusasti ikka sõita.

Belfastis korralikult kohal ning siis muidugi... läks muusika peale ja hea tuju sisse. Ja mis siis sai????? Kareli andis mulle kingi üle !!!! Juba kui ma seda pakendit nägin, siis hakkasid mul käed värisema. Ausalt öeldes ei olnud mul õrna aimugi, mis see olla võiks, aga aimasin, et see on midagi head. Kareli oli teel külmkapi juurde, kui ma kingitust avades konkreetselt röögatasin. See kohe kargas kohapealt üles ja ehmus, et krt mis nüüd juhtus, aga mul oli lihtsalt nii hea meel !!!!! Nimelt nüüd peagi tuleb blogisse ka Belfast vol 3, sellepärast, et nad kinkisid mulle The Naked and Famouse kontserdipileti !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Novembris juba !!!!!!!!!!!!!

Pisarad tulid igatahes silma ja kukkusin põrandale pikali ning näost läksin punaseks. Naersin läbi pisarate ja õnn oli jube suur ning käed hakkasid värisema. Siis loivasin õnnejoovastuses diivanile ja suure hooga lõin enda pea vastu diivani serva ära. Ühesõnaga, kui te aru ei saanud, siis ma olin ikka mega õnnelik selle kingi üle !

Alljärgnev lugu oli esimesena minu lemmik nendelt ja siiamaani on, aga viimne kui üks nende loomingust on ikka mega hea !

No nii, see nüüd selleks. Igatahes. Arvake ära siis kuhu meie tee ikka suundus kui mitte Kremlinisse. Ahjaaa...üks asi veel. Lisaks kõigele oma toale ja asjadele, olid mu emad ostnud lapsukesele ka batuudi :D Nüüd sain ma oma lisaenergiat ka seal tühjemaks hüpata :D Aga mulle tundus, et see annab ainult powerit juurde :D Kargad seal, hoiad kahe käega tisse kinni ja karjud wooohooooooo ! :D

Pühapäeval plaanisime Kareliga, et meil on pohmelli päev. Et ärkame ilgelt hilja ja vahime mingit jama telekast ja ei tee midagi. Aga ärkasime üles ja mida ei olnud, oli pohmell ! Isegi väga hea oli olla :D Pühapäev oli Kareliga kõige ägedam päev üldse selle reisi jooksul. Kuna kõhulihased said ikka megatrenni. Mõtlesime, et peame ikka linna minema, aga oops, pubi ju jäi tee peale ette. Tglt päris teele ta ei jäänud, aga me olime nõus linna ringiga minema, et see pubi ikka tee peale ette jääks :D Ja see ei ole kõik. Sinna kuhu me mõtlesime minna, seal toimus mingi pidu ja me ei olnud vastavalt riides, siis tegime veel kerge ringi, et teise pubisse minna :D Humoristid noh :D Aga niipea kui seal maha istusime, siis baarimees vahtis mulle otsa ja ütles, et mulle kuluks üks bloody mary ära :D Mul nii, et mismõttes, ära aja soga, ma näen jumala hot välja :D No ja fakt faktiks, seda ma ka nägin tglt :D Tegime seal väikese õlle ja siis läksime lõpuks poodi. Ostsime söögimanti ja kui koju jõudsime, siis panime otseloomulikult mussi käima ja hakkasime kokkama. Uskuge v mitte, aga mega hea söögi meisterdasime kokku. Ise olime rämedalt vaimustuses sellest muidugi. Kareli leidis isegi aega kooki valmistada. Elu naljakas oli muidugi see, et suures tantsu ja kokkamise hoos suutis ta tainast segades kausi katki põhja alt teha :D

Hiljem kõhud täis, viisid meie teed Union Street'ile Bingo õhtule. Kolm drag queeni tegid seal showd ja samal ajal loosisid siis numbreid. Elu naljakas oli see ikka :D Sain ühega pildile kah.

Ilus tüdruk, aga käed liiga suured :D

See show oli ka selline, et nii pea kui keegi neile midagi ütles, siis nad ikka julmalt mõnitasid ta läbi. Parem oli seista kuskil tagareas ja kaasa nendega irnuda.
Hiljem viis muidugi meie tee Kremlinisse, kus ma nägin kahte kutti, kes pärast drag showd ka tantsisid. Mina kui tantsu kunsti austaja muidugi fännasid seda täiega. Muidugi ma panin tähele, et üks pisem kutt pani kohe eriti hästi. Kremlinis ei saanud ma mitte vait olla vaid läksin kohe nende juurde ning mainisin seda ka lühemale kutile ära. Pikem kutt kohe küsima, et aga kuidas tema oli. Mul läks nägi krimpsu ja vastasin, et nääääääääääääh Sinu sõber oli ikka parem. No see oli otseloomulikult viga. Oh Sa mu jummel, kuidas tüüp solvus mu peale. Jooksis lause sealt kohapealt minema :D See lühike tüüp kehitas lihtsalt õlgu ja vastas.. drama queen. Mhmhmh, ma tean selliseid juba küll :D
Aga issand jumal, ma olen alles teise päeva juures ja nii pikk jutt on.
Kareli juba mitu päeva ootab, et ma midagi avalikustaksin. Teen siis siin kohas pausi.
Aga jätkub lähimate päevade jooksul :)

Tervis - see ilus asi :) !

2011-08-19T14:16:00.000+03:00

Nii, ei olegi saanud siis hiljutistest uudistest rääkida.
Nüüd kui esimesed emotsioonid väljas, siis võib rahulikult siia kah seda kirjutada.
Natukene siis nö ajaloost. Nimelt märtsikuus toimus mul taas haiguse ägenemine. Tundsin kuidas käed ja jalad lihtsalt ära surid. Helistasin siis arsti juurde ja aja sain alles juulikuuks !!!! Ma veel ütlesin kah, et ma olen ennem käinud ja et ägenemine on, aga ei... alles juulikuuks saab aja. Olin siis suhteliselt nõutu, et kas tõesti nii pikk järjekord, ometi mulle öeldi, et nüüd kui ma ka uuringu rühmas osalen, siis saan kohe endale aja, kui helistan. No hea küll, mis seal siis ikka.
Nüüd kuu aega tagasi oli juulikuu käes ja kui arsti nägin ja talle kogu sellest situatsioonist rääkisin, tõstis ta haiglas ikka kõva häält, et kuidas selline tobe asi üldse juhtuda sai. Kuna nad olid kohe-kohe kollektiivpuhkusele minemas, siis taheti mulle see kaua oodatud aeg ruttu-ruttu tasa teha. Nii mind kohe aju-uuringutele taas saadetigi.
Nagu ma ka kahtlustasin, siis leidsidki nad mul seal uued aktiivsed kahjukolded ning seekord olid need kolded ka mul kaelas. Taas pidin läbi tegema need testid uuringu jaoks. Mis siis sisaldas arsti läbivaatust, psüholoogilisi teste, vere analüüsi ning füsioteraapilisi teste ja mind küsitles ka sotsiaaltöötaja. Ja paluti kuu aja pärast tagasi tulla, et siis ka ametlik diagnoos paika panna.
Nüüd see aasta saab mul sellest haiguse nö avastamisest v siis tekkest juba kaks aastat. Ja sel nädalal teisipäeval käisin taas neid teste tegemas ning kolmapäeval arsti juures. Kes siis teataski, et diagnoos on nüüd mul ametlikult pandud ja aeg oleks hakata ravi saama.
Ravi sisaldab siis endas süste. Kuna mul haigus ei ole sedasi levinud, et see mu igapäeva elu oluliselt mõjutaks, siis ma iganädal end süstima ei pea. Küll aga iga kahe nädala tagant üks kord. Ja selle pean siis ise ära õppima. Õigemini on õde, kes mind õpetab.
See on kah hetkel uurimise all, kuna ei olda veel 100% kindel, et kõigile ka nii harv süstimine mõjuda võib. Muidu päris haiged ikka süstivad end kolm korda nädalas.
Küsisin, kas on ka veel mingeid alternatiive süstimisele, sest ausalt öeldes see ehmatas mind ikka alguses täitsa ära. Arst rääkis, et on täitsa olemas tabletid, mis on näidanud, et nad toimivad, kuid müüki pole nad veel jõudnud ning ta ka ei soovitanud mul seda aega ära oodata, kuna mida varem ma end ravima hakkan, seda parem mulle endale on. Samas ei soovi ma ka olla mingi katsejänes, kes lihtsalt endale neid tablette sisse ahmib ja ei tea mis tabletid need on v kuidas mõjuvad.
Süstid ise on 20-aastat vanad. Mis tähendab seda, et nad on end tõestanud, et nad tõepoolest toimivad ning on täiest ohutud. Arst rääkis, et isegi rasedad süstivad end ja saavad täiesti terveid lapsi jne. Mis seal siis ikka - arsti tuleb ju uskuda. Ainukene kõrvaltoime, mis nendel süstidel on, on gripilaadne enesetunne. Ja seda kolm kuud. Kus võib olla väike palavik ning luud kondid valutavad. Et seda ette näha, tuleb enne ja pärast süstimist paratsetamooli sisse süüa.
Aga jah, need süstid on mul kaks aastat ja eks siis paistab mis ja kuidas saama hakkab. Järgmine minek on 30ndal augustil, siis saab täpsemalt teada, kuidas see värk kõik käib.
Ma küll ei tea kas ma julgen ennast süstida, aga see ju oleneb täitsa süstist kah, et mulle öeldi, et osad on ka nagu sellised a'la templid, mida lihtsalt nagu vajutad käele ja süst ongi tehtud. Et see kõik on võimalikult lihtsaks tehtud. Aga eks see paistab. Vaevalt et need skleroos multipleksi haiged oma värisevate kätega veeni end süstida üritavad.
Aga hea uudis on nüüd igal juhul see, et lõpuks peale kahte aastat hakkan ma ka ravi saama ning lootust on, et see nõme tunne mul jalgades ja kätes hakkab mööduma. Ehk saan lõpuks jooksmas käima hakata nii, et põlvedest mingit jõnksu läbi ei käiks. Et kõik on hästi :)

Sophie Ellis-Bextor - Today The Sun's On Us

2011-08-17T23:37:00.000+03:00

Don't you fear what will come
Will come
And right now we're in the sun
Sure enough, seasons change
But don't let today get lost
'Cause today the sun's on us
Today the sun's on us

Reede

2011-08-08T12:56:00.000+03:00

Reedel tööpäev lendas nii nii kiiresti, sest tööd oli palju, aga samas ma ootasin ka juba õhtut, et saaks ikka pidutseda eksole :P
No ja kui kell lähenes kolmele ja ma pidin liikuma, siis nagu meelega hakkas mul arvuti uimerdama ja ka programm, et kuidagi ei saanud kiiremini asju teha. Aga lõpuks ma töölt minema jooksin - ikka poodi, et saaks seda tavaari võimalikult palju kokku haarata, et külalised nälga ega janusse ei sureks.
Pirjo oli mul poe juures vastas ja nii me minu poole sõitsimegi.
Kodus haaras muidugi esmalt paanika, et ei teadnud kohe kust otsast alustada ja mida teha, aga hakkama ma kõigega sain.
Ja maasika margariitade ring võis alata :P
Kahjuks mul eriti pilte ei ole siia panna, kuna ma ise olen kehv pildistaja ja meie seltskonna ainukesel klõpsutajal ütles mälukaart üles.
Aga nalja ja napsu sai hommikutundideni.
Muidugi oli meil tarvis ka nö õue minna. Seekord läksime ööklubisse KAPP, jah see on gay baar. Muidugi sain ma endale kohe seal nunnu paarikese endale sõbraks :D
Täitsa ise tuli mu juurde ja ütles, et talle muidu blondid ei meeldi, aga ma pidin über sex olema :D Ma ainult vastasin talle lausega, et "ma tean!" :D
Kammooon, kuidas ma ei saanud olla oma ekstra mini kleidi ja kontsadega :D
Enamus ajast me passisime muidugi väljas lahates erinevaid inimsuhteid ja niisama lolli juttu rääkides :D
Tantsida sain oma gay poisiga kah, kuid siis ta mingil hetkel otsustas mind keerutada keset tantsuplatsi nii, et konkreetselt kleit üles tõusis !!!! Siis ma lihtsalt tõukasin ta eemale ja ütlesin viisakalt, et niii ikka ei tehta, ma olen ikkagi daam :D Sellega oli ta täitsa nõus :D
Ahjaaa... ma muidugi pidin endale vähemalt ühe kokteili endale ostma, kuna leti taga oli MEIE ROLF !!!!!!!
Baarileti tagune muidugi muutus kõige populaarsemaks kohaks üldse. No niisama ilus oli vaadata :D
Leenuga olime kaks kõige vapramat, kes oma uute sõpradega panid edasi ka g-punkti. Naljakas oli see, et sissesaamiseks pidi ukse kella helistama :D Armas :D Ja peale meie kahe oli seal ainult veel üks tüdruk, ülejäänud mehed. Armas oli lausa olla :D Tundsime end hästi ühe sõnaga :D
Peolt tulime ära kui väljas paistis päike ning trammid ja bussid sõitsid :D
Mõtlesime veel, et teeks ekstreemi kui läheks trammiga koju, aga noh, seda trammi ei tulnud ega tulnud ning siiski otsustasime takso kasuks.
Koju jõudes oli mul energiat nii palju veel üle, et kui Leenu tuttu jäi, koristasin ma veel elamist ja pesin nõusid ja käisin ka veel ise pesus. Eriti tubli ju :D
Hommikul hakkasime Leenukesega taas Pohmaka fimi vahtima, aga ma jäin kohe magama, kuna uni tuli peale ja silmad avasin siis, kui Leenu juba pesus käinud oli ja film loomulikult läbi oli :D
Laupäevane terve päev kujunes silmad kord kinni, kord lahti tähe all. Siis olid taas lahti, kui sõbrannad helistasid ja eilsest õhtust raporteerisime :D
Aga siis kutsus Anni mind Teelega sööma ja üles ma end ajasingi. Appi kui nunnu ja äge see Teele ikka on :D Eile õhtul lambist helistas mulle, rääkis midagi nii sama ja lõppu pani "tsau, tsau, musi-musi, kalli-kalli!" :D Eri armas ju !!!! :)

2011-08-04T10:11:00.000+03:00

Leenu küll kirjutas ja pani ka pilte sellest ülesse, mis päev eile oli, kuid peaks ju ka ise ikka paar sõna mainima.
Hommik algas mul muidugi sellele, et magasin täiega sisse. Töökaaslane helistas, et ta on nüüd kohal, ma olin samal ajal voodis ja tegin silmi lahti. Ja siis kukkusin rabelema. Ei teadnud kuhu poole joosta v mida teha. Aga õnneks oli ta nii võrd tore, et ootas mu ikka ära. Seejärel oli esimene sünnipäeva kõne mul vanaema poolt, mis oli eriti meeldiv üllatus minu meelest.
Vesivärava kohvikust krabasin kaks kringlit kaasa ja töö juurde ma läksingi. Küll tööl mehed kallistasid ja musitasid pooleks :D Ja kõik ütlesid mulle ühe lause "ole siis tubli!" :D Ma ei tea miks, kas ma ei ole piisavalt tubli olnud :D Sellepeale üks töökaaslane ütles, et Sa oled väga tubli olnud, nüüd oleks aeg tuure maha võtta :D Hiljem sain ka kahelt töötajalt kaks "lille" juurde. Need sisaldasid seda, et paberlile oli lill joonistatud :D Nii armas eks :D
No ja kui Nataly tööle saabus oma lilledega ja kingiga. Ohhooo, mis ma kingiks sain... HURTS'i kontserdi pileti !!!!!!!! Ma panin sellise röögatuse üle kontori, et mehed all mõtlesid, et ma nägin hiirt vms :D Isegi silma võttis märjaks korraks :D Mega lahe ikka !!!! Nüüd on siis sinna kontserdile minek. Uskumatu, ma koguaeg rääkisin, et kindlasti saan sinna minna, mis sest et esimest korda käimata jäi ja see ainukene kontsert, mida ma siiamaani kahetsen. Aga nüüd näen nad ära ! :)
Peale tööd tõttasin Leenu juurde ja istusime sadamas ankru peal, tegime kerget veinipiknikku.
Leenu kinkis mulle Lonle Island'i plaadi, mille ta oli ise teinud. No kui ma seda nägin, siis tuli kah selline kajakas mul nokkade vahelt :D Südamest irnusin ikka :D Väga lahe (Y) Täpselt meie teema ja täpselt see, mida me pidevalt irnume :D
Peale veini siirdusime me KAPP'i. Issand kui nunnu teenindaja oli ja issand kui pruun ja musklis ta oli ja issand kui ilusasti ta naeratas ja issand miks ta gay peab olema !
Aga väga armas õhtu oli ja nüüd ma lihtsalt ei suuda ära oodata reedet, millal kõik tsikid külla tulevad.
Ahjaa.... intrigeeriv on veel see, et eile helistas Triinud. Käskis tulla kella kuueks raekoja platsi. Ütles veel et ma pesku pea puhtaks ja ripsmetušši võiks kah panna :D Neil vaja Anuga kink teha, aga mind on füüsiliselt kohal vaja. Ma nüüd olen kerges ootusärevuses, et mis saab ja mida see tähendama peaks :P
Aga ok, olge musud ja aitähh tähelepanu eest !

(K)

2011-08-03T13:11:00.003+03:00

TÄNA ON GERLIL SÜNNIPÄEV, SEDA EI JUHTU IGAAA PÄEEEEEV!!!!!!!

Tõnu Tõukemõnu täiendus

2011-07-28T16:28:00.001+03:00

Davai Lama
Squirtel Pohla
Vigala Guljass
Teletussud
Lucy Liustik
Lamaarja Pliis Kilus
Chuc Norristivastupidi

Nimehuumor ehk Tõnu Tõukemõnu

2011-07-28T13:10:00.002+03:00

Elmar Liitmaa ja Lahutama
Käik Anni
uRod Stewart
Zenia Fokin Hell
ROFL JUNIOR
Tselluliidia Koidula
Ansambel Kukerbeebipillid
Jennifer Loperse
Tiina Linkin Park
Kai C. Vägi
Elvis Cuccus Persely
Kusti Potti
Ott Dubsteplepland
Rott Lepland, Lõualott Lepland, Kõhukott Lepland, Mahmott Lepland, Whynot Lepland, Kapott Lepland, Novot Lepland,
Leelo Sugutungal

Parim :D

2011-07-28T12:39:00.001+03:00

Õnnelaul

2011-07-20T10:43:00.001+03:00

Viimase aja lemmik :) !

03.06.2011 - Pirjo tüdrukuteõhtu :)

2011-06-30T12:39:00.000+03:00

Pirjooo, tule väljaaaaaaa!!!!

Ja tuligi aknapeale !

Üllatus oli tal suur :)

Aeg avada limonaad :)

Ja natukene poseerimist..

Seda kohvrit tuli hoida viimse sekundini, sest õhupallid tähistasid sümboolselt Pirjo vanasid peikse.

Aga juhtub ka paremates peredes...

Õhupallid lihtsalt ise lendasid minema :)

Kogu kamp ootamas, et seeks Pirjo valmis sättida.

Minu ilus kübar :P

Riietumine..

Meik..

Soeng..

Ja valmis ta saigi...

Kogu meie kamp.

Kübarapidu.

Veel kõik koos :)

Vändra sõbrannad

Ja meie kaks.

Ehete valmistamine.

Uskumatu, aga kõik said valmis. Minu meisterdatud on need keskel mustvalged siiruviirulised.

Lauluväljakul tuletornis. Saime siiski need peikad õhku lastud. Tuul oli jube nagu näha :P

Pirjo annab sõbrannadele ka vande hea abikaasa, ema ja sõber olla :)

Koju me ilusasti jõudsime.

Kohal oli Itaalia kokk, kes meile head paremat valmistas.

17.06.2011

2011-06-29T16:19:00.000+03:00

Piletid olemas... nii lennuk kui kontsert ;)

2011-06-29T11:54:00.000+03:00

Belfasti ülejäänud päevad

2011-06-28T23:00:00.001+03:00

Kuna on selline rahulik õhtupoolik, siis kirjutan ka ülejäänud seiklustest siia :)
Ma pean muidugi täpsemalt meenutama, mis päeval miskit toimus ja kuidas oli, aga nagu ma täpselt mäletan, siis jutt jäi pooleli mul sellest pühapäevast siis.
Esmaspäevase päeva võtsime rahulikult, et patareisid laadida ja teisipäevaks end ette valmistada.
Ees ootas meid ju Dublin.
Teisipäeva hommik algas sellega, et pidime Kareli voodisse pugema ja talle sünnipäeva laulu laulma, kuid kahjuks ma magasin nii kaua, et Kareli jõudis ennem minu voodisse :D Aga ega see ju ei heidutanud, ta sai oma laulu ja kingitused ja lilled kõik ilusasti kätte ja ma loodan, et tal oli ikka nende üle hea meel :P
Pakkisime oma asjad kokku ning teisipäevane rongisõit sinna võis alata.
Karelil oli kaasas ka kerge teemoon, et meid kostitada. Rongisõit kujunes ladusalt ning Dublinis me ka ilusasti olime.

Ausalt öeldes head muljet mulle Dublin kohe ei jätnud. Tundus selline sigri-migri ning räpane linn. Aga noh, mis Sa ikka nende suurte linnadega teed eksole.
Igatahes saatsime Kati pere taksoga hotelli ja meie kõmpisime lähedal asuvasse pubisse, kuna kõhud olid jube tühjaks läinud. Tahtsime esimesed ampsud ära teha, kui restorani jõuame. Seal tervitas meid kohe üks iirlasest härrasmees, kes kohe juttu meiega alustas, aga peale paari viisakussõna suundusime kohe oma nurka ära kalatiibu järama.
Aeg lendas ruttu ning peagi avastasime, et me peaksime juba restoranis olema. Sinna jõudes Kareli pere koos Anuga juba ootas meid seal ees. Võtsime istet ning Irene tellis lauale kohe ka margariitad. Yummi, yummi. Nojah, minu jaoks oli see yummi, kuna mina ja Irene saime kannu pealmise laksu, teised said põhja, mis tähendas seda, et see oli rämedalt kange nende jaoks. Omavahel öeldes teen mina ikka maailma parimaid margariitasid, isegi kui need täpselt margariitade nimetuse alla ei pruugi kuuluda :P

Kõhu saime täis pugitud, siis toodi lauale ka muidugi tort, kus Kareli sai ilusasti küünlad ära puhud ja soovi mõelda :)

Restoranis käidud, siis algas teekond tagasi. Suht humoorikas oli seda Kareli perekonda oma kohvritega tänavatel näha :D Panen pildi kah siia kohe :P

Koju jõudsime me ikka suhteliselt hilja, kuna rongi sõit kestis kaks tundi ning kui Belfasti jõudsime oli juba täitsa pime.
Istusime niisama Kareli juures ja rääkisime juttu, kui avastasime, et kell on juba 1 läbi ning kuskile välja minemisest ei saa juttu olla, kuna seal lihtsalt selline süsteem, et peale kella 1te enam sisse ei lasta, sest tahetakse, et rahvas juba lahkuma hakkaks.
Kareli oli kah sellest päevast ikka suhteliselt läbi ja kobis magama ära. Meie Anuga aga passisime üleval ning lobisesime hommikutundideni.
Järgmine päev võtsime ette taas jalutuskäigu Belfastis. Kareli viis meid mingisse... krt ma ei mäleta enam selle koha nime, aga igatahes selline maja, mis on maast laeni mängusaale täis. All saad süüa ja bowlingut mängida ning üleval korrusel on vali muusika ning igasugused mängu automaadid. Anuga läksime kohe sellele masinale, kus saab tantsida, aga krt me ei saanud sellele eriti pihta :D

Peale seda olid meil ostetud piletid ka tuurile, kus Titanic ehitati. See toimus sellise pisikese laevaga ning mees seal sees rebis kildu ning rääkis, mis ja kuidas tundub. Korraks tuli ka päike välja, siis olime kõik nagu silgud reas ja nautisime, kuid sama kiirelt kui see ka välja tuli, kadus ta ka ära. Lõpuks hakkas nii külm, et kobisime laeva sisse ära ning kõhud olid kõigil juba jube tühjad ning siis me enam ei suutnud ka onu juttu kuulata vaid rääkisime ainult, mida meile süüa meeldib ning kuhu võiks sööma minna :D
Igatahes, vantsisime peale paadi sõitu tagasi linna ja siis kohe restorani sööma kah, aitas küll sellest jamast :D
Õhtu kujunes muidugi selliseks, et Kareli pere tuli sinna ning hakkasime seal jutustama ning kerge naps ja peole me suundusimegi. Seekord läksime me Union Streetile, taas üks gay koht. Kus vahepeal ka siis kolm drag'i meile showd tegid. Ausalt öeldes tundus see mulle suht jura ja ma ei viitsinud ka sellesse eriti süveneda.
Aga lõbus oli siiski. Seekord tuli isegi ka Kareli kaasa ning Irene ja Kareli õde Janne. Krt ma tantsisin nii palju, et jalad hakkasid lõpuks krampi minema :D Koju tuttu taas ära. Muidugi siis alles, kui klubi uksed suleti :D
Neljapäeval kui luugid avasime, ootas meid kahe tunnine rongisõit Portrushi.

See oli tõesti ilus linn. Kui rongiga hakkasime kohale jõudma, siis avanes lihtsalt nii ilus vaade. Linn oli kalju ääres ja vaade ookeanile.. mmmm... ilus ! Selline nuku linn oli see lihtsalt.

Kohe rongijaama juures oli lõbustuspark, kuhu me ka sisse tormasime. Mina käisin ainult autoga sõitmas. Krt seal kah rool ju teisel pool, ma ei saanud mitte midagi aru. Tükk aega ei saanud ma välja ja kõik rammisid mind ja siis alandlikult tõstin käed üles ja mu auto käis lihtsalt ringiratast. Kareli ema irnus nii valjult raja ääres, et see oli nii nakkav, et ma ei saanud enam ise kah midagi teha kui ainult naersin. Pull oli ka see, et minu auto oli roosa ja taha oli kirjutatud NINJA :D
Anu kupatasime koos Mikuga kohe suure atraktsiooni peale, mis siis tegi tiire ja lendas taeva alla. Ausalt öeldes ma irnusin, kui Anu peale eilset pidu sinna peale läks. Noh, õigemini meie sundisime teda seda tegema, aga mis teha, kui inimene alla annab :D Ja alguses oli naljakas, aga kui ma nägin, kui kõrgele nad lendasid sellega, siis hakkas mul lihtsalt vaatamisest paha.

Vaesekene nägi pärast päris räsitud sellest ning pidi natukene aega maha istuma ja puhkama ennem kui üldse liigutada sai :D

Aga tubli tsikk, et vastu pidas :D
Peale seda krabasime jäätised ning jalutasime natukene aega niisama linna peal, kuniks siis tuli ette mingi kaubamaja ja kõik tormasid pea ees sinna sisse :D
Meil oli kah Anuga räme shopping, saime kaks joogi alust, kus lambad peal. Nii nunnud :D

Täpselt nagu meie onju :)
Peale shopingut olid kõigil taas kõhud tühjad ja panime restoraani ajama. Pull oli selles, et resto uksed avati täpselt kell viis. Ja rahvas ootaski järjekorras ukse taga, millal süüa saab. Kõige tipuks oli muidugi see, et me alguses ootasime vale ukse taga, aga tühja sellest :D Maailma kõige suuremad portsjonid olid seal ja maailma kõige rohkem täis sai meil kõht.
Ja taas rongiga koju ja mis te siis arvate, mis edasi sai? Muidugi Anuga peole :D Seekord sain talle ka Kremlinit näidata. Irnusingi, et ma nagu juba kohalik, et tean kohti, kuhu minna :D
Pull oli selles, et teadsin ju, et seal oli kaks saali, üks suur ja teine väike. Kui sisenesime, siis saime ainult sellesse väiksesse minna, ma ikka jube tark, et oot, kuskilt siit sai ka suurde saali minna. Anu tilpnes mul järel, kui ma tähtsa näoga talle saali näitama läksin. Trepist üles, trepist alla, ümber nurga jne jne, kui olime samas kohas tagasi :D Hiljem nägime, et suures saalis oli lihtsalt sein ette tehtud ja see avati kell üks :D Tark mutt ma ütlen.
Esimest korda selle aja jooksul ma nägin vähem rahvast, kuid mida aeg edasi, seda rohkem kogunes ja lõpuks oli saal taas täis.
Koju saime taas siis, kui pidu läbi. Jube aeroobika ikka käis.
Reedel ärkasin üles selle peale, et tundsin pannkoogi lõhna. Kareli vanaema oli tulnud tema juurde, et pannkooke küpsetada. Astusin suurde tuppa ja mis ma näen??? Kareli vanaema teeb torti.... kuulake nüüd.. rinnahoidjate väel!!!! Seitsmekümne aastane daam küpsetab kooki RINNAHOIDJATE VÄEL !!!! Issand ma sain vist seal samas naerukrambid kah :D Krt, et mul fotokal patareid selleks ajaks tühjad olid, see ei ole normaalne :D Läksin siis Anu juurde küsima, et miks vanaema rinnakate väel on, selle peale Anu vastas irvitades ainult, et ... pornovanaema :D :D :D Irnu pooleks :D
Seejärel suundusime Kareliga shoppama, aga pidime teatud ajaks tagasi olema, sest me pidime kuhugi minema, aga ei tea kuhu, sest Irene hoidis seda kõike jube saladuses. Irene oli kodus ja siis ütles, et võib täitsa vabalt riietuda, et ei pea pidulikult olema ning takso jõuab poole kuueks kohale. Kell sai pool kuus ja mis oli maja ees... DISKOBUSS !!

Oi jeee, kuidas läks selline pidu seal lahti. Värvimuusika ja valju muusika. No kõige aktiivsemad tantsijad olime muidugi meie neli - Irene, Kareli, Anu ja mina :D Vanaema istus mul täpselt vastas ning ma lihtsalt ei suutnud kui pidin talle ka kerge sületantsu tegema :D Jah, ma tean, ma olen loll :D
Tund aega sellist tümakat sellises bussis :D Oleks pidanud juhtidelt seda tracki küsima, sest lasi täpselt neid lugusid, mis Belfasti nüüd alati meenutama jäävad :P

Nahk sai ikka soojaks küll köetud seal. Aga see selleks. Jõudsime siis Irene'i pere juurde. Täpsemalt siis tema tädi juurde, kel oli seal ka kolm põngerjat. Lisaks sellele Janne lapsed ja arvake ära, mida ma siis lõppkokkuvõttes tegin. Hüppasin nendega batuudil. Üks oli seljas, teine sülas, kolmas hoidis jalast kinni ja ülejäänud kaks kargasid mul ümber. Selle kõigega kaasnes ka metsik kisa :D Kareli vahepeal vangutas pead, et kust persest ma endal selle energia võtan. Ausalt öeldes pole mul õrna aimugi. Kui ma ära väsisin ja pikali viskasin, siis kõik viis hüppasid julgelt mul ümber ja ringiratast. Ja kui tahtsin sellest põrgust väljuda, siis haarati jalast kinni ning tiriti tagasi :D Igatahes ootas meid veel ees õhtusöök ning mis te siis arvate, mis edasi sai :D???
Mina ja Anu taas Kremlinisse :D Isegi Irene oleks tahtnud kaasa tulla, aga Kareli manitses teda ikka korrale :D :D Ausalt öeldes oli see üldse kõige kõvem pidu.. sel nädalal :D Lõpuks mind ümbritsesid 6 gay tüüpi, kes nägid lihtsalt maailma ilusamad välja (nuuks) ja sai tantsu nii vihutud, et vähe ei olnud.
Nali tuli alles peo lõpus, kui hakkasime ära minema. Siis tuli sealt üks nende kuue gay sõber, kes oli kaks meetrit pikk ja kaks meetrit lai. Ja hakkas mulle rääkima, kuidas ta kutist lahku laks ja kuidas ta kutt siis hukka sai jne jne jne. Vahepalaks olgu öeldud see, et kandsin päikeseprille, kuna me läksime Irene tädi juurest otse peole ja seal Kremlinis on veel jube valgus kah :D Aga igatahes... siis järsku see suur kahe meetrine pikk/lai tüüp kiljatas (!!!) Oh my god !!! Millised ilusad blondid juuksed, millised ilusad sinised silmad ja izzzzand jumal, kui ilusad kõrged põsesarnad, ma sureksin, et neid endale saada.. :D
Ja siis ta kallistas mind. Surus konkreetselt mu pea enda tisside vahele. Ja ma hakkasin siis talle head aega ütlema, kui ta kallistas mind veel tugevamini ning mu päikeseprillid, mis ma olin vahel pea peale pannud, maha kukkusid. See järel ütlesin talle tsau ja jooksin Anu juurde. Haarates kiirelt päikese prillid ja panin need ette, kui Anuni jõudsin ja hakkasin rääkima talle, mida see tüüp just tegi ja ütles, kui märkasin, et Anu on naerukrampides. Ja siis avastasin, et krdi imelikult need päikeseprillid näitavad ja ülla ülla, maha kukkudes oli üks klaas eest ära tulnud. Nii, et ma jooksin Anu juurde üks silm avatud ja teine mitte. Anu irnus nii, mis kole, et krt nagu filmis noh :D Õnneks leidsin klaasi üles ja sai ka see ära parandatud.
Laupäeva hommikul tundsin, kuidas see kõik jama on hakanud mulle mõjuma ja niiiiiiii raske oli ärgata. No selline väsimus oli et sure maha. Vaeva pesin end puhtaks ja tegin juuksed korda. Kareli tuli irvitades tuppa ja küsis, et kuidas on, ma vastasin ainult, et ma olen nii väsinud ja tahan koju :D Karelil oli muidugi siis awwww moment ja kukkus irnuma, et näet Gerli, võttis sul tervenisti nädal, et maha murda :D
Aga lootus sureb viimasena. Läksime poodi, süüa juua ostma ning siis sain actimeli ja elu tuli sisse ja ma naeratasin jälle :D
Koju jõudes tegin kerge uinaku ja siis hakkasid ka külalised saabuma. Tegime erinevaid kokteile ja asju ning avastasin, kui väike Eesti ikka on. Aga sellest teine kord.
Igatahes mingi hetk peost tõi Irene harjavarre välja ja käskis limbot tantsima hakata. Muidugi ma pidin kah kambas olema. Ühe korra sain läbi, teist korda vaatasin, et krt liialt madal rsk ja roomasin alt läbi. Kuna ma kandsin seelikut ja see faking vaip oli nii võrd terav, siis ma hõõrusin oma põlved kõik marraskile. How hot is that ! :D
Siis oli aeg taas välja minna ning muidugi seda ma ka tegin. Ei andnud alla :D Nali oli ka selles, et seekord pidime Anuga magama ühe madratsi peal. Noh see täispuhutav madrats. Kui ma sinna kõrvale viskasin, siis tundsin, et krt jube tühi on see madrats ikka. Läksin wc'sse ja kui tagasi tulin, siis avanes äge vaade - Anu ise magas madratsil, samal ajal hoidis seda puhurit ees, et madratsit täis pumbata :D Ma siis hakkasin sööma :D No ja selline rutiin kordus kolm korda, kuniks hommikul kell üheksa avastasime, et see ventiil on viltu ees ja sellepärast see madrats ka tühjaks läheb :D Debiiliku kari ma räägin :D
Pühapäevane päev oli mõnus lebotamise päev. Vaatasime terve päev sellist sarja nagu Shameless (soovitan!!!) ja siis õhtul läksime kõik ilusasti tipa tapa sööma.
Esmaspäeval panime Anuga veel viimase hetke shoppingule, et kodustele ninni nänni tuua ja juba teisipäeva hommikul kell kuus oli äratus, et bussile jõuda ja siis ilusasti lennuki peale saada.
Mmmmmeeeega mõnus puhkus oli ikka.
Koju jõudsin, siis ma ainult magasin ja magasin ja magasin. Nii hea oli lõpuks oma voodis tududa :)

Belfasti hymn 2!

2011-06-12T21:06:00.000+03:00

Belfasti hymn !

2011-06-12T21:05:00.000+03:00

Belfasti esimesed p2evad.

2011-06-06T19:44:00.003+03:00

Olen 6nnelikult kohal!
Tegelikult eellugu on p2ris pikk.
Aga l8hidalt 6eldes algas k6ik juba reedese p2evaga, kui Pirjole oli korraldatud 2ge t8drukute 6htu.
Teemaks oli m6isapreilid ninh k6ik olid ka kohale tulnud preilidena. Loodan ka varsti pilte n2ha, et siis neid ka teiega jagada.
K6igeks selleks olime 88rinud bussi ning s6itsime Pirjo t66 juurde teda 8llatama Kargasime k6ik korraga bussist v2lja ning hakkasime Pirjot valju h22lega h88dma. Keda aga aknale ei tulnud oli tema ise, kuna neiu viibis samal ajal wc's :D K8ll aga said sealsed t66koja mehed m6nusa show osaliseks, kui kamp plikasid v2ljas oli ja teda ootas :D L6puks ta siis saabus ning 8llatus oli talle ikka suur. Korjasime ta t66 juurest peale ning suundusime Kadrioru tenniseparki, et talle meik ja soeng teha ning teda riietada.
Seej2rel toimus pargis fotosessioon, millest v6tsid osa ka sealsed turistid, kes siis Pirjot ja meid pildistada tahtsid.
Peale seda l2ksime S8da t2navale sealsesse t66kotta, kus s6ime pizzat ning valmistasime ehteid, millest Pirx endale k6ige meeldivama v2lja valis, 8lej22nud ehted l2ksid heategevuseks. Seej2rel oli s6it laululava juurde tuletorni, kus Pirjo andis s6brannadele vande ning laskis oma vanad peikad 6hupallidega 6hku. ;D
Siis oli s6it Pirjo enda juurde, kuhu tuli kohale ka kokk, kes valmistas meile eht itaalia toitu.
Kahjuks meie Katiga lasanjet proovida ei saanud, kuna Samuelil tuli uneaeg ning ma ei olnud isegi pakkimist alustanud. Seega suundusime meie koju.
Kodus k2is meil taustaks eesti-itaalia m2ng, samal ajal aga hakkisime kartulisalatit ja lobisesime niisama. Polnud ammu saanud ju seda Katiga teha.
Hommikul 2rkasin ma isegi enne Samueli ju siis oli reisi2revus nii sees. Pesus k2idud ja hakkasin aga pakkima. Esimese vea tegin kohe selega, et tassisin endaga kaasa f66ni ja sirgendaja, samuti ka telefoni akulaadija, kuid ei tulnud p2hegi, et siin neid kasutada ju ei saa. K6ik on ju puhta peapeal :P
Reis ise l2ks v2ga sujuvalt. J6udisme igale poole nii, et ei pidanud kuskil passima ja millestki maha ei j22nud. Lennuajal l6id ikka k6rvad lukku, kuid maandudes oli k6ik oki-doki juba.
Irene tuli meile Belfasti bussipeatuses vastu ning Kareli juures me olemegi.
Laup2eval kui 6htul kohale j6dsime, ulatas Kareli juba mulle k8lma 6lle. Nj2mma :D
Lobisesime, mis me lobisesime, kui Kareli teatas, et kindlasti tema tahab minuga v2lja minna, sest ei saa ju mul lasta laup2eva 6htut raisku minna siin. JESS !!! :D

Kui lapsevanemad koos lapsega olid rahulikult magama l2inud ja Irene t66le, siis hakkas Kareliga meil sosistamispidu. Kui keegi veel ei tea, kuidas see k2ib v miks seda tehakse, siis kohe ma seda ka selgitan.
Sosistamispidu on see, kui ise tahaks k6vasti pidutseda, aga austusest v2ikelapsevastu ning inimeste vastu, kes magavad, tuleb sosistada. Alati on see nii naljakas kui naerda ei saa ning kui Kareliga tahtsime teineteisele high five l88a, siis selle asemel panime kaks s6rme omavahel kokku :D Uskuge mind, p2rast paari kokteili oli seda 8ha raskem ja raskem teha :D
Kui kodus oli eelsoendus tehtud, siis suundusime sellisesse kohta nagu Muriels, mis on siis klubi-pubi-baar. No mega heaaaaaaaaaaa muusika oli ikka seal. Kohe selline m6nus noh! Ma ei oskagi kirjeldada, mis stiil seal oli, aga selline loungei v2rk. V2ga mahe.
Ahjaaa, siinsed t8drukud on s6bralikud. Uskuge v mitte, aga wc j2rjekorras on lausa normaalne nendega r22kida niisama juttu ja nalja teha, mitte nagu Eestis, kus vaikuses teineteist p6rnitsetakse. Seal Murielsis liitus meiega ka Kareli s6ber Ylo. Baar pandi kell 1 kinni ja siis suundusime edasi Kremlinisse. See on gay baar, kus k2ivad ka paljud straight people'id.
Ukse peal v6ttis vastu juba kena drag queen, kes k6iki s6bralikult tervitas :D
No ja see koht on p2ris suur, ma alguses ausalt 6eldes ei saanud sittagi aru, kust kuhu v mismoodi saab, iga nurga taga on mingid trepid ja asjad.
P6him6tteliselt m66dus meie 66 seal tantsides, kohe nii, et jalad haiged. Aga seal Kremlinis olles n2ed ikka, et see issanda loomaaed on ikka nii kirju kui kirju see 8ldse olla saab.
Ahjaaa.. vahele 6eldes, mis laup2eva iseloomustas oli see, et mind konkreetselt k2perdati l2bi. Tallinna lennujaamas v2ravast l2bi minnes unustasin endale p8ksirihma peale ja muidugi v2ravad hakkasid piiksuma. Kui olin p8ksirihma eemaldanud, siis t2di kes seal vastas oli k2skis k2ed ja jalad harki visata ning ning k8ll aga kukkus k2perdama, konkreetselt mudis rindasid ja tagumikku ja p8ksi22rt ning hea, et ta ka k2tt puhta p8ksi ei tahtnud pista. Fakk, p2rast tundsin end ikka p2ris r2paselt. :D No ja kui me seal Kremlinis olime, siis mingi hetk seisime kolmekesi seina 22res, kui mingi t88p astus ligi ja tegi mulle p6sepeale musi ja lausus, et ta lihtsalt tahtis imeilusale t8drukule musi teha. P2rast seda seisime k6ik suu ammuli ja ei osanud midagi teha. Ylo, kes terve 6htu meie n6 kaitsja oli vastas sellepeale ainult, et noooh l66ki Sul on ! :D
Igatahes, kui pidu l2bi sai, siis oli koju minek, enne magamaminekut jutustasime Kareliga veel v2heke ning tuttu 2ra. Hommikul s6ime k6hud t2is ja suundusime linna mitme tunnisele jalutusk2igule. Kareli n2itas meile t2nava 2ra, kus shopata saab, et siis teab ise sinna minna.

Kareli ja Irene elavad 8ldse v2ga kesklinna l2hedal, et 8histransat kasutama ei peagi. Kuigi 6htuti siin jalak2ija ei soovitata. Igasuguseid debiilikuid on liikvel. Ning te peaksite n2gema siinseid politseiautosid. Selliseid masinaid ma ei ole ennem n2inud. T88bid relvadega istuvad sees ja kaitsevad t2navaid. P2ise p2eva ajal on igal pool politseid, et inimestel ikka turvaline oleks, kuna you never know...

Aga inimesed r22givad siin v2ga kiiresti ja imelikult, et ma ei saa mitte halligi aru. Pole sellist inglise keelt ennem kuulnud. Kui taksoga peole l2ksime, siis Kareli seletas taksojuhiga ja ma olin lihtsalt vait, sest mulle tundus see 8ks suur pudikeel.
Ja te peaksite n2gema, kuidas siinsed t8drukud v2ljas k2ivad. Ilmad on hetkel siin suht jahedad, aga see neid ei heiduta ning selline mini on et persepragu on paista.
Anyway... kuhu ma oma jutuga j2in. Ahjaa.. jalutasime linnas mitu tundi ja k2isime ka mehhiko restoranis s66mas. Seal Kareli ei leppinud sellega, et ma kohvi tahan vaid kohe San Miguel ette. Ilus mees ! :D

Koju j6udes olime suht v2sinud. Kareli plaanis alguses mind viia Bingo 6htule, kus drag queenid show'd teevad, kuid sinna me ei j6udnud, saab ju ka j2rgmine p8hap2ev minna. Aga v2lja tahtsime igal juhul minna. V6i 6igemini mina tahtsin. Sest mul on ju puhkus!
Kareli oli alguses suht v2sinud, kuid mina s2ran ju kui p2ike ja see nakkas ka teda:D
Kati ja Ingmar olid magama 2ra l2inud, siis algas taas meil Kareliga pidu :D
Tegime igasuguseid kokteile ja nalja sai nii palju, mingi hetk irnusime m6lemad p6randal maas :D Naljakas ju.
Aga 6htu ei olnud vaid siin naljategemine ja itsitamine. Nimelt sain ma endale kaks ema juurde. Kareli ja Irene. Irene ei olnud alguses vaimustuses sellest ideest, kuid ma veensin teda 8mber, kui suurep2rane t8tar ma talle ikka oleksin.
K6igele lisaks, kirjutasin talle ka kirja, mida ta hommikul t66lt tulles lugeda sai.
Kirjas paljsin ma h2rdalt, kuidas ma oleks ikka niisoblik t8trekanditaat. Ma ei hakka siinkohal seda kirja kirjutama, aga l8hidalt 6eldes t6in lihtsalt v2lja oma plussid - ma ei situ p8ksi, ei oksenda .. igap2ev ja mulle ei pea tegema lolle n2gusid, et mind naerma ajada.:D Aga l6ppkokkuv6ttes sain ma ka j2relduseks, et kuna ma olen 8le 18aasta, siis saan ma ka neid enda emadeks adopteerida, seega ei j22 neil mitte midagi muud 8le lihtsalt :D
Aga see selleks. Kareliga l2ksime siis p8hap2eval taas Kremlini ja uskuge v mitte, aga selline pidu oli, et anna otsad !!!
Seal olles ei saa arugi, et p8hap2ev oleks. Inimesed on ikka hullud !
No ja taas k2is selline tantsulka et v2he ei olnud. Seekord mind k2perdama ei tuldud, kuid joogiga valati 8le k8ll. Nimelt liikusime Kareliga punktist A punkti B, kui mingi tsikk, kes mingile t88bile midagi seletas, ilmselgelt unustas 2ra et tal jook k2es oli ja samal ajal kui mina temast m66dusin valas ta selle k6ik mulle pluusivahele. Lisaks k6igele leidus 8ks t88p, kes pritsis mingi vedelikuga ja l6puks Kareli, kellelt kah mulle tantsuhoos jooki lendas ja i'le t2pp oli see, kui koju j6udsime ja Kareli vett v6tma l2ks, siis sain osa sellest veest kah endale kaela :D Ma ei ole enam tropimagnet vaid vedelikumagnet :D
T2na on aga esmasp2ev ja aeg akusid laadida. Kuna homme on Kareli s8nnip2ev ja siis siirdume me k6ik Dublinisse restoraaaaaani, s66ma :)
Me like it !!!!!
Ja siis saan ma veel pikema kirja siia kirjutada :D

Naised ja mehed või oli see nüüd mehed ja naised

2011-06-02T15:38:00.002+03:00

Kes kardab Virgina Woolfi?

2011-05-30T23:52:00.000+03:00

Käisime täna Linnateatri etendusel. Jah, kes kardab Virgina Woolfi.
Linnateatris olin ma esimest korda. Etendus leidis aset Kammersaalis. Saal nägi välja nagu oleks seal kaks tuba ja istekohad olid ümber nende ruumide. Nii, et Sa nägid näitlejaid väga lähedalt. Meie istusime muidugi esimeses reas.
Osades olid Andrus Vaarik, Epp Eespäev, Argo Aadli ning Kristiina-Horteesia Port.
Näidend oli väga pikk, tervelt ligi neli tundi ja kolmes vaatuses. Aga tükk oli nii super, et aeg lendas linnu tiivul ning ei pannud tähelegi seda, et istmed olid väga ebamugavad :D
Tükk rääkis sellest, kuidas abielupaar kutsub endale külla noore paarikese, keda nad said tundma samal õhtul eelneval peol ning koos tipsutades kujunevad lahti intriigid ja suhtekeerised.
Tükis sai muidugi palju nalja, mis oli minu jaoks suureks üllatuseks, kuid lõpp oli ängistav ja jättis sisse sellise... imeliku tunde. Ei oskagi kohe seda kirjeldada. Aga selline äng jäi sisse.
Ehk siis oli tükk väga hea, kuna suutis minus emotsiooni tekitada.
Väga meeldiv üllatus oli minu jaoks Argo Aadli. Suurepäraselt näitles. Kuna näitlejad olid publikule väga lähedal, siis nad kohe pidid olema karakteris pidevalt ning seda ma ka oma silmaga jälgisin, isegi kui nad midagi ei lausunud, siis nende olek ei tohtinud mitte midagi reeta.
Minu jaoks jäi tükis ka lahti paar niidiotsa, millele ma vastuseid vast kohe ei saanudki, kuid eeldan, et see oligi see eesmärk.
Aga super tükk ja super näitlejatöö :)
Ei tasu heituda sellest, et tükk on pikk, kindlasti soovitan :)

Barcelooooooooooooonaaaaaaaaaaa

2011-05-28T23:53:00.000+03:00

Ouloudz - Wide Awake

2011-05-26T19:39:00.002+03:00

Jep, album on mul nüüd täitsa olemas kah ja kuulatud ja vaieldamatult lemmik laul on plaadilt viies - Our Little World :)

Mai

2011-05-25T23:49:00.001+03:00

Nüüd kriban siis kiiruga ka siia, mis juhtus eelmine nädalavahetus. Jube palju seiklusi oli täis.
Kui te olete agarad Leenu blogi lugejad, siis juba on teil aimu, et reedel panime taas mööda vanalinna ringi ja olime jube ägedad :D
Laupäeval ärkasin juba pool üheksa üles (ma ei tea, hakkan vast tõesti vanaks jääma, kuna isegi öö otsa üleval olemine ei tähenda seda, et päev läbi siis magada tahaksin).
Sõin ja jõin ja kell kaksteist asusin laululava juurde teele. Maijooks oli ju. Teel sinna oli tunda juba eesti naiste tõelist spordivaimu, kuna tänaval oli näha ainult kepikõndijaid ja jooksjaid, kes kõik ühel meelel laululava juurde suundusid.
Kohal oli tõeeeeeeeeeeeesti palju rahvast. Hiljem lugedes sain kokku üle 12 000nde :D
Noh ja siis siirdusime sellele palverännakule, kui seda võib nii nimetada. Mingit oma tempot teha ei saanud, tuli lihtsalt selle massiga kulgeda.
Kui kõik läbi, siis sai ka kerge meenekoti. Palju tavaari, millest enim panid muigama vetsu paber ja tena lady pakike :D
Õhtu veetsin Anni ja Teele seltsis. Kuniks kell 23 õhtul vend helistas ja teatas, et mamps on mitu päeva talle juba pinda käinud, et me võiksime pühapäeval loomaaeda ja vabaõhu muuseumisse minna. Hiljem sain muidugi aru, et Karel oli selle idee ise välja käinud. Aga see on lihtsalt tema viis end väljendada :D Ofkoosovo olin ma selle ideega päri ja kell pool kümme oli äratus, kerge dušš ning kohal nad taas olidki, seekord oli ka Karmen kaasas.
Taas oli ennem pikka jalutuskäiku loomaaias enda keha kinnitada ning teele me asusimegi.

Esimese kuju juures oli kohe vaja ju pilti teha. Ma ei tea, kes "geenisutest" meie seltskonnas sellist lindu toonekureks nimetas, aga noh ju ta siis seda ka tema silmis oli :D

Kilbsud. Just sellised loomakesed asusid USA's ühe tädi taga-aias. Need olid nö dekoratsioonid ja ka muruniitjad. Kasvasid kohe väga suureks ja liikusid ringi. Iseenesest Texases on selline idee vast väga äge ju ;)

See elevant oli koguni nii edev, et kui me sinna sattusime, siis kukkus rattaga kohe poseerima. Ilmselgelt on ka tema Ameerika Supermodelle vahtinud.

See on kohustuslik pilt, mida kohe PEAB loomaaeda külastades tegema. Ja nagu te ka näete, seda me ka tegime. Ei tasu ka mainimata jätta, et ma jalutasime selle märgi juurde ekstra selle pildi jaoks.

Noh, see on nüüd siis perepilt.Paistab, et ilu ikka tõmbab ilu :D Kohe näha, et ühe pere inimesed :D

See on pühendatud Leenule ja "Rainile". Pääääääris üks camel-toe on siin :D

Näet siis, mees viis naised jalutama :D

Loomaaias käidud, siis jäi jaksu üle ka vabaõhumuusemisse minna. Ausalt öeldes olin mina seal esimest korda. Siin siis mutid peesitavad päikese käes :D

Kiika kööki v oli see mingi muu ruum, aga just nii väikesed uksed seal olidki.Ju siis vanasti ei olnud üle meetriseid mehi :D

Kiigel :D Nunnu kuidas naised poseerivad ja ilusasti naeratavad :P

See pilt on tõestus sellest millise energiaga olin ma päeva lõpus laetud :D Kohe nii suur energia oli peal, et oleks teinud sama tiiru kolm korda uuesti :D Aga võibolla masendas mind fakt, et istusin taas koolipingis :D

Peale kõiki neid maju läksime ka kõrtsist läbi, kus jõime teed ja sõime karaskit. Mega külm oli seal mere ääres ikka ja see tee kulus asja ette.
Hiljem saime ka Karmeni perega kokku ja tegime päevalõpetuseks rikkaliku sööma.
Kahju, et mul pilti ei ole oma ahvatlevast lõhegrillist. Mmmmmega hea oli. Ausalt öeldes praegu sellest kirjutades hakkas mul kõht valjult korisema :P
Noh mamps ja Karel, tulge teine kordki oma ideedega linna ja krabage mind kaasa ja tassige mind igale poole :D Mul linnainimesel ei ole aega igapäev neid kohti külastada :D

Aprill, ninaprill

2011-05-25T23:23:00.000+03:00

Pole ju siia üldse sellest rääkinudki, et sain ka mina jägala joal ära käidud ning tuhala mitte purskavat kaevu nägin kah.
Üks päev ema helistab lihtsalt ja küsib, kas selline plaan oleks hea, kui nad tuleks reedel Kareliga linna, käiks seal Tuhalas ära ja siis saaksin ka koos nendega Vändrasse.
Nooo muidugi ma olin ju niiiiiiiii vastu :D Nooooot!
Reede hommikul olidki nad kõps platsis ja muidugi oli vaja enne teele asumist kerge shopingu tuur teha :D
Minu jaoks oli loomulikult see piin, kuna ma polnud hommikust söönud. Ja need kes tunnevad mind, siis teavad, et hommik ja söömata olek on minu jaoks suur rasvane miinus :D
Aga see selleks. Lõpuks kui ma ka süüa sain, siis asusime teele ja tegime ka paar pildikest.

Siin me siis poseerime ilusasti emaga. Tõmbasin igaksjuhuks modelli asendi sisse kohe :D Sellest Ameerika Supermodellidest on ikka kasu kah :D

Jägala Juga täies ilus. Oleks väinud päike kah paista, siis oleks veel ilusam muidugi olnud. Mul olid ju ka igaks juhuks päikese prillid peas, noh kui peaks kuskilt pilve vahelt piiluma teine :P

See pilt on lihtsalt pandud siia põhjusega, et näidata miks me emale fotoaparaadi ostsime ja lihtsalt kui kaunis ma sellel pildil olen :D Jumalik ! :D

Ja see pilt on lihtsalt siia pantud, kuna sellel pildil on trepp, mille väidetavalt minu isa olevat selle sinna teinud ja vend oli kah kaasas. Nii, et kui teist keegi peaks kunagi sinna minema ja sel trepil astute, siis teate kelle peale mõelda :D

Ahjaaa, te siin küll ei näe, aga päike on isegi korraks väljas :P

Inglid kesapõllul

See siin on ikka tõestus, et ma trennis käin ja jaksan ikka küll kui vaja :D Tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et tõeline daam kannab käekotti alati endaga kaasas ja kontsad on ka pehmel maal all :P

Jägalas käidud, siis siirdusime seda Tuhala nõiekaevu otsima, Muidugi tuli meil ennem ikka ilusasti ära eksida ja siis avastada, et tegelikult see tee, mida mööda me algul läksime viis konkreetselt mitte kuhugi. Keset metsa sai tee lihtsalt otsa. Mingist metsast tuli jõgi ja oli tee üle ujutanud. Karel ei raatsinud oma uue toyotsiga ka läbi sellest kimada :P No ja tuli haarata õlekõrrest ja helistada sõbrale (mille peale me kohe alguses ju ei tulnudki, vaja ju ikka ise ennem hakkama saada), kes meid siis kohe ilusasti kohale juhatas.

Meie pettumuseks oli kaev paar päeva tagasi keemise lõpetanud ning meil ei jäänudki muud üle kui teha pilti seal olevatest kujudest.

Meie õnneks oli seal vastas ka kohe Polli loomaaed. Mis oli ausalt öeldes roppumoodi kallis kõigest paari looma kohta. No mis seal siis oli - paar hobust, jaanalindu ja mingid haisvad rotid ühes puukuuris. Kui ma sinna sisse astusin ja neid nägin, siis tuli ausalt öeldes kohe jube öökimine peale. Ma ei taha enam sellele eriti mõelda, kuna see hais on vast ka nädalaid hiljem mul siiski veel ninas.

Ema leidis aga endale sobiva kodulooma.

Pühapäeval oli ka emadepäev. Aga laupäeva õhtul otsustasime teha sellele kerge eelmängu ning läksime rappa. Mul ei olnud õrna aimugi, et Vändra lähedal selline koht olemas on, aga võta näpust. Mukri raba. Eidapere lähedal. No sinna me siis läksimegi ning väga mõnus oli. Pikk jalutuskäik ja esimest korda sain ka rabavett juua. Kahjuks ma sinna vaatetorni ei julgenud lõpuni minna, kõrgusekartus oli lihtsalt nii suur. Teisel korrusel tundsin juba, et kõigutas rämedalt.
Aga väga lahe nädalavahetus oli ;)

Multiskleroos

2011-05-25T22:27:00.000+03:00

Täna oli rahvusvaheline skleroos multiplexi päev.

Kõik, kes ei juhtunud kuulma vikerraadiot eile, siis siin on ka link sellele, et saaksite siis kõik kurssi asjaga kah end viia kui huvi on. Seal räägib siis ka minu arst sellest.

Muigama ajas muidugi see, et mingid 70aastased mutikesed helistavad stuudiosse ja kurdavad, et täna hommikul ärkasid üles ja käsi oli surnud, et ei tea kas kah see haigus kallal nüüd. Ometi on algusest peale räägitud, et see ikka noorte inimeste haigus ja eelkõige noorte naiste haigus.

Aga see selleks, kel huvi on, see kuulaku. Jutt algab minutist 5.35. Ja dr. Gross-Paju jätab ikka väga sümpaatse mulje. Nagu ka minul temaga kohtudes. Suutis mind kohe ilusasti maha rahustada ja ka arvatavasti sellepärast ei ole ma ise nii närvis või pabinas selle haiguse pärast olnud.

Kui ma aeg ajalt sellesse siiski süvenen, siis veidikene hirm poeb ikka nahka küll. Ei tea ju mida tulevik toob jne.

Aga nagu ka intervjuu alguses öeldakse, et see on noorte ja positiivsete inimeste haigus, siis see vastab küll väga tõele. Just tänu sellele haigusele olen õppinud oma meeli kontrollima ja positiivselt mõtlema ja just see on mind väga aidanud.

Aga head kuulamist:

Huvitaja. Multiskleroos. Meelis Süld - Vikerraadio - ERR

Leenu

2011-04-07T21:33:00.000+03:00

Viimased enam kui pool aastat on Leenu mulle iga korraga järjest kallimaks saanud. Ja just sellepärast ma temast tahan ka siia kirjutada.
Tutvusime temaga lihtsalt... juhuslikult. Nagu toredate inimestega kohtumine käib ;) Ja siis olime me sõbra sõbrad. Ehk meil olid ühised tuttavad ja siis olime niisama head sõbrad, aga nüüd on elu teinud sellise keerdkäigu, et oleme VÄGA head sõbrad :)
Siiralt öeldes oleme me sellised inimesed omavahel, kes lihtsalt üksteist mõistavad. Ehk me saame TÄPSELT aru mida või kuidas teine tunneb. Ja isegi kui ei saa, siis kehitame mõlemad õlgu ja lausume teineteisele kui imelik ta ikka on :D
Just eile tabas mind üks moment, mida Leenu on nii mitmedki kordi tundnud ja mulle seda öelnud, kuid see hetk ei ole ma sellest päris täpselt aru saanud ja olen mõelnud et mina ei hakka kunagi nii tundma või et minuga seda ei juhtu. Kuid juhtus ja ma tean nüüd täpselt mida ta tol hetkel mõtles. Ainult Leenu teab nüüd millest ma räägin :) Ja kui ei tea, siis ta iga hetk küsib seda minu käest :D
Temale lähedane inimene küsis talt, et kas te armastate üksteist ja Leenu vastas lihtsalt vastu, et JAH :D See on ka kõik.
Ja temaga on ka see, et kui me üksteisele helistame, siis me kõnetame teineteist viisakalt täisnimepidi ehk siis eesnimi koos perekonna nimega ja siis me lihtsalt naerame mingi 15 minutit järjest :D
Meie jaoks on imelik see, miks mitte keegi teine meie huumorist kunagi aru ei saa :D
Aga las see jääb, midagi peab jääma ka meie vahele :D Võibolla isegi liiga palju :D
Aga tore on omada inimest, kes Sinust täiest aru saab.
Ahjaa... üks asi veel. Ausus! No nii ausalt kõik välja ja otse näkku võime meie ainult üksteisele öelda ! Ja meil on mõlemal selle üle väga hea meel :)
Muahh !!!!!

Just Say Yes!

2011-04-07T21:09:00.000+03:00

Väga hullud tööpäevad on olnud viimasel ajal. Ikka enam kui kaheteisttunnised. Aga lohutust annab ikka see, et kui see kõik möödas on, siis on ju kui äge ja hea on, et oled tubli töö ära teinud :)
Eile saingi alles pool üks töölt koju, kuid imelik on see, et hommikul ärgates ei olnud väsimust ega tüdimust. Päevad ja nädalad lähevad ikka metsiku kiirusega. Hakkasingi mõtlema, et Vändras käisin ma viimati jaanuari kuus. Kuhu see vahepealne aeg kadunud on, seda ma tõesti ei tea. Aga igale poole peab ju jõudma ja kõike peab tegema :)
Aga täna oli tore päev. Koguni kahel inimesel oli sünnipäev ning ma sain täies hiilguses läbi telefoni oma "ilusat" lauluhäält neile demonstreerida :P
Ahjaaa...mul on ju nüüd uus soeng, kes läbi facebooki seda muidugi ei tea :D Aga elusees ei ole ma nii palju komplimente selle eest saanud :D Pigem pole keegi arugi saanud, kui juuksuris käinud olen. Aga nagu ka juuksur mulle ütles, et nüüd on see vana tuust läinud ja koos sellega ka kogu halb energia.
Imelikud asjad need juuksed naistele. Mõjuvad väga enesekindlusele ning kogu elule. Vastab ikka tõele küll, et kui on elus muutused, siis on vaja soengut muuta, annab asjale uue mõtte ja endale teise enesetunde.
Aga mitte kõik ei ole kah nii roosiline olnud. Nimelt mu haigus süvenes ja päris ära ei ole see läinud siiamaani. Käisin ka arsti juurde ja sain uusi asju teada, kuidas ja mis viisil peaksin edasi olema. Nimelt kindlasti peaksin ma trenni tegema, et see tugevdab mu lihaskudet. Sellepärast oli ka see, et alati varasemalt kui tundsin, et haigus süvenes ja ma liikuma hakkasin, siis kadus see kiiremini ära. Teine asi on see, et lihast peaksin ma loobuma. Ma nüüd ei tea, kas see käib ka linnuliha kohta, kuid arst mainis, et rohkelt kala ja juurvilja. Päris taimetoitlaseks ma küll ei kavatse hakata, kuid igasugused singid ja vorstid välistan ma enda jaoks küll ja sealiha eriti. Jõulude ajal nagunii ma armastan AINULT hapukapsast ju süüa :P
Ahjaaa..küsisin ka veini kohta ning arst ütles, et pole veel tõestust saanud, et alkohol haigust süvendaks või tekitaks. Nii, et vein jääb :P
Aga laupäeval tõotab taas tulla üks tore õhtu. Nimelt lähen ma sõbranjedega rock cafesse et siis veidikene eesti elektroonika muusikat nautida :) Tulge kah ;)
Panen siia oma viimase aja lemmiku loo Snow Patrol'ilt ja siis ühe teise Kings of Leonilt. Väga meeldivad need kaks viimasel ajal :)

One awesome song :)

2011-03-13T20:08:00.002+02:00

Oi, oi oi !

2011-03-10T12:28:00.000+02:00

No nii.... 20.märts läheb andmiseks.
Pilet olemas ja kohalolek on enam mis kindel !

Being single and loving it !!!

2011-03-08T21:49:00.000+02:00

Hiljuti rääkisin sõbrannaga msnis. Töö ajal muidugi. Sorryyyyy !!!!
Aga arutlesime omavahel ühe teise sõbranna rasedusest ja peatsest abielust. Ja siis tuli temalt see küsimus.... noooooh, kuidas siis Sinul meesterindel on? Vastasin, et kõik on väga hästi, mitte kedagi kindlat :D Seepeale hakkas ta seda juttu rääkima "oooh küll see õige tuleb siis, kui Sa seda kõige vähem ootad!"
Mul vajus karp natukene lahti, sest kõigist oma sõpradest ootasin ma temalt seda juttu kõige vähem. Ilmselgelt peaks see "õige" mu uksele koputama kohe homme hommikul, sest just praegu on mul selline periood elus, kus ma ei oota mitte kedagi ja ei otsi mitte kedagi.
Vastasin kah naljatades talle, et issand ära hakka mulle seda vanamuti juttu ajama.
Siis ta muidugi ise kah vast sai aru ja vastas, et väljendas ennast valesti.
Aga ma hakkasin sellepeale mõtlema. Naljakas asi see ühiskond ja need ootused või küsimused.
Kes võtab endale õiguse, et üksik 25-aastane tütarlaps on õnnetu või ootab kannatamatult seda printsi valgel hobusel?
Kas õnn peitubki selles ja AINULT selles, et Sul oleks inimene kõrval ning titt käevangus? Ärge nüüd saage minust valesti aru - kindlasti on see kõik väga tore ja ilus, aga iga asi omal ajal.
Hetkel olen ma oma eluga väga rahul. Ma saan kulgeda omas rütmis. Ehk siis teisisõnu..ma ei pea mitte kellegi eest vastutama kui ainult iseenda.
Ausalt öeldes ei ole ma olnud nii õnnelik...AASTAID. Tõesti... see, kus ma tunnen, et ma olen iseendaga rahul, sellega kus ma oma elus hetkel olen ning ma ootan põnevusega, kuhu see mind viib. Peas tiksuvad omad plaanid, mida teha ja mis eesmärke veel endale seada.
Aga nüüd see, et peaksin pere looma.... ma mõtlen sisimas endale seda, et peaks nüüd lapse saama, siis valdab mind kerge paanika.
Tõesti, iga asi omal ajal.
Naljakas on see, et Sinu ümber inimesed sageli ei mõista seda, et saab ka õnnelik ja rahul olla...üksinda !
Kui see inimene tuleb, küll ta siis tuleb. Ma ei hakka kätt sellele ette panema, aga ma nüüd ei hakka ka paaniliselt seda inimest otsima.
Ma siiralt loodan, et seekord hoian ma oma silmad lahti ja niisama kergelt ei pimestu. Eks on omad hoobid juba saadud ju. Eks see asi minevikus oligi nii väga vajalik, et nüüd ma tean täpselt mida ma ei taha :D Samuti ma ei tea, mida ma tahan :D Aga noh... üks samm vähemalt edasi :P
Ehk siis... nüüd ma võtangi oma aja, et inimesi tundma õppida. Küll asjad lähevad nii nagu nad lähevad.
Seni ma lihtsalt... naudin tähelepanu :D
Ja uskuge mind, ma ei lähe õhtuti magama nuttes patja, et mul nüüd meest ei ole :D
Kisses !

:)

2011-02-28T16:06:00.000+02:00

common sense riietusruumis, palun !

2011-02-22T21:53:00.000+02:00

Alati on tüdrukud enne v pärast treeningut, kes mul suts närvi mustaks ajavad.
Näiteks... kui on palju rahvast, siis leidub alati üks v kaks tüdrukut, kes oma asjadega ees laiutavad. Ilusasti järjekorras pannakse pingile enda rätik, treeningriided, trennikott ja oma potsikud, mida on vaja kehale määrida. No lausa jube, palun tõmba koomale !
Lagi oli ükskord see, kui kaks venelannat rahulikult istusid seal pingil ja määrisid ennast selle juraga kokku, käed jalad laiali ja rääkisid juttu ja ei pannud tähelegi, et ülejäänud 20 tüdrukut vahtisid vihaste nägudega nende poole ja hoidsid oma asju maas.
Siis teine asi...palun ärge kasutage spray deodorante ! Ükskord sain konkreetselt ühe selle joa endale näkku. Thanks!
Spraydest rääkides olen ma kokku saanud igasuguste asjadega.... küll nende juradega mida juustesse topitakse v kehale. Huumor kuubis.
Aga saab ka nalja. Näiteks täna kui olime ühe tüdrukuga kahekesi riietumas ja ta ennast riidesse toppis, siis järsku ütles valju häälega - ma näen nii hall välja :D Ma vahtisin otsa ja küsisin, et kuidas palun :D Siis ta hakkas irnuma, et issand jumal, kas ta tõesti ütles seda valju häälega välja :D :D
Aga jah, palun tüdrukud. Olge mõistlikud kitsastes oludes :D

Comedy nights

2011-02-20T15:53:00.000+02:00

Ma ei ole veel sellest kirjutanud, kuid...kaks kuud järjest korra kuus olen ma käinud Prive's vaatamas stand-up comedy'd. Ma ei teadnudki, et Eestis selliseid asju tehakse, kui jaanuaris Sandra mind ühele sellisele üritusele kutsus. Mõeldud-tehtud.
Inimesed istuvad nagu teatris ja kogu etendus on inglise keelne. Ehk Sa peaksid ikka keelt teadma, et naljadest aru saada :)
Õhtut viivad läbi kaks meest. Üks on austraaliast ja teine texasest. Sel korral olid kaks pea-esinejat. Üks neist soomest ja siis main act oli norrakas.
Pidin tõdema, et see soomlane oli uskumatult naljakas. Poleks nagu uskunudki :) Ja see norrakas. Noh tema oli lihtsalt...mitte nii naljakas. Tema naljad olid kohati liiga õelad ning julmad. Kohati mulle tunduski, et tea juba ise kah tundis, et see ei ole niivõrd hea õhtu tema jaoks ja rahvale minu meelest kah peale ei läinud.
Teinekord kui see toimus oli alles hiljuti. Läksin sinna koos Leenuga. Ja seekordseteks esinejateks olid kaks tüüpi Inglismaalt. Ja noh, see oli juba uskumatult naljakas. Vahel olid juba põsesarnad naermisest nii valusad :)
Aga ma nüüd promon seda kõigile! Piletilevist saab juba järgmisele üritusele pileteid osta ja need on kuni 6nda märtsini 10 euri, peale seda juba 16 euri. Ja need piletid müüakse läbi suht kiiresti.
Tulge kah kõik vaatama, väga äge kogemus on :) !

Täna sain sellise meili...

2011-02-16T15:17:00.002+02:00

..pealkirjaga "Kuidas aru saada, et inimene **** on ja valesti parkinud on"
Sellele järgnes pilt järgmine...

Live in the moment

2011-02-04T20:45:00.000+02:00

Hiljuti õnnestus mul näha Pierce Morgani intervjuu Oprah'ga. Kes veel kursis ei ole, siis Larry King pani oma ametile punkti ja Pierce on nüüd tema mantlipärija. Ja alustas ta suurelt. Kohe Oprah. Tõsiselt armas intervjuu oli see minu meelest. Ma isegi jätsin selle oma arvutisse alles, et tahaks seda veel kuulata.
Nimelt räägib Oprah seal, kuidas ta tahab elada hetkes ja kuidas ta seda õpib. See oli minu jaoks tõeline äratundmise moment, kuna tõesti.. kui palju me muretseme sellepärast, mis saab homme või kui palju me igatseme taga mingeid hetki, mis meil kunagi olnud on. Me ei võta enda jaoks piisavalt aega, et lihtsalt seda hetke nautida.
Olen ju ka mina tihti lihtsalt mõelnud, et ooiiii tahaks seda aega tagasi või tahaks seda hetke tagasi ja oiiiiii mis ma siis teisiti teeks või kuidas ma siis käituksin. Või lihtsalt igatsemised millegi järele, mida tagasi tahaks. Tihti (kah veel siiamaani) igatsen ma aega tagasi kui olin ma USAs. No nii fun oli seal lihtsalt. Aga samas kui ma järele sellele kõigele mõtlen, siis seal oldud ajal ma lihtsalt ei võtnud aega, et seda nautida ja lihtsalt olla. Ainukene ere koht oli seal siis, kui istusime New Yorgis jõe kaldal ja lihtsalt nautisime vaadet. Kõigil oli hetkel selline wow-moment, et issand siin me olemegi. Kui palju filme me oleme näinud, mis on aset leidnud selles kohas ning me ka TEGELIKULT võtsime hetkeks aja maha ja lihtsalt olime.
Nüüd ongi lihtsalt nii, et kui ma tunnen, et hetkel on nii tore olla, siis ma lihtsalt karjungi, et ISSAND KUI ÄGE praegu on :D
Seda kõike peab muidugi õppima ja endale aeg ajalt meelde tuletama, et ma ka hetkeid naudiksin. Lihtsalt võtan korra aja ja elan hetkes.
Ma ei taha enam muretseda, mis saab homme või vastupidi...oodata mingit hetke, mis varsti saabub, sest need lihtsalt kaovad silmapilkselt. Lihtsalt...Live in the MOMENT :)

PS! Panen ka siia ühe artikkli, mida saate lugeda. Hetkel kõlab see küll roosa-mannana, aga mina proovin ja see on lihtsalt nii äge :)

Järg ühele postitusele

2011-02-01T23:45:00.001+02:00

Kunagi oma blogis ma kirjutasin nö artikkli (see on küll liialt peen sõna selle jaoks, kuid siiski...) pealkirjaks "Rohkem paljaid mehi" . Ja justkui ilmutus leidsin enda ees imearmasast youtube.com'ist sellise reklaami:

Lõpp on muidugi geniaalne: Im on a horse :D !

Selle aasta parim nädalavahetus

2011-02-01T23:23:00.000+02:00

Oiiijaaa, Rootsi on seljataga ja ütleme nii et võib rohkem kui rahule jääda :P
Pliksid rokkisid ikka sajaga ja peab ju mainima, et meil oli ka paras kamp kaasas. No nii ausaid ja otsekoheseid plikasid annab otsida :D
Tahan tagasi ! :D
Nüüd on siis ees veebruar juba ja üllatusena avastasin, et kõik mu nädalavahetused on juba eelnevalt bronnitud :O
Aga mulle see meeldib :P
Ees on mitu sünnipäeva ning tööd täis nädalavahetus. Jaaaa, iga-aastane inventuuri aeg, kus tuleb terve nädalavahetus hoolsalt tööd teha. Aga noh, kui töö lõbutsemist segama veel ei hakka, siis on ju kõik okei ;)
Ahjaaa....ja vabariigi aastapäev on tulekul, ka siis on meil Leenuga nunnu päev ette planeeritud :D Aega ju selleks on, aga why not plaane teha :D
Seni aga naudime elu eksole :P

TÄNAAAAAAA!!!!!

2011-01-28T10:15:00.001+02:00

Ja veel üks trenni lugu, mis täiega meeldib :)

2011-01-20T21:56:00.000+02:00

Ja see lemmik on miss Alicialt. See on BodyJami kava viimane lugu :) Me teeme selle loo ajal venitusi tantsides, kui see on juba suht hoogne, kujutage siis ette, mis muud lood olla saavad :P Aga väga sensuaalne värk on see, ma ütlen :)

Järgmine lemmik

2011-01-20T21:51:00.000+02:00

Seekordne lemmik on bodybalance'i trennist. No nii mõnna lugu. Loo ajal teeme seljale harjutusi, mis on ikka suhteliselt rasked, aga ma ainult kuulan lugu ja raskuse tunne kaob :)

Alexis Jordan - Happiness

2011-01-18T09:07:00.000+02:00

No hetke lemmik lugu on see :)

Uus aasta

2011-01-13T20:42:00.000+02:00

Uuel aastal uue hooga siis :)
Peaks ka siia blogisse üht teist kirjutama, kuigi viimane nädal on möödunud filmide tähtede alla :) Vaadake siis filmiblogi, kes midagi vahtida tahab, kuid ei tea mida :)
2011 algas ju iseenesest väga toredalt. Sõpradega ja lähedastega koos nagu peab :)
See aasta oli kõik teistmoodi see aasta vahetus. Esiteks oli see lõbusam kui eelmine ja lõppes veel lõbusamalt :)
Kui muidu on ikka selline traditsioon, et esimesena peab seda õnnekest soovima meesterahvas, siis selleks "meesterahvaks" kujunes mul Annikene :) Vahtisime kah seda ilutulestikku nagu vanad mutid. Ümbert kinni ja muudkui korrutasime, et issand kui ilus ikka :D Ning tunne sees, et 2011 tuleb ikka täiega hea aasta :)
Kodukohas kohtab ikka vanu tuttavaid, keda aastaid näinud ei ole või siis terve aasta. Kuuse all kohtume rsk! :D
Ahjaa...üks ebatraditsioonilne asi oli veel. Ehk esimesena peab ju Sind külastama uuel aastal meesterahvas, kuid minul oli ka selleks "meesterahvaks" Pirjo :D
Ja kuna algas see kõik nii ebatraditsiooniliselt, siis otsustasin, et ka see aasta ma mingeid veksleid välja ei jaga. Ehk, mitte ühtegi lubadust! Teada ju on, et ma nagunii nendest kinni ei pea :) Kõigepealt hakaku see muutus seesmiselt ja küll kõik muutub toredamaks. Annil oli muidugi üks ilus soov uueks 2011ks. Et kõigil oleks tervis korras. Seda soovisin ka mina. Aga nagu näha, ka see soov jäi täitumata, kuna kohe peale aastavahetust haigestusin. Mitte ainult mina, vaid kogu me kamp, kes seal oli! Pirjoga naersimegi, et krt nagu katk oleks üle käinud!
Nii ma siis pidingi passima tervelt poolteist nädalat koduseinte vahel. Õudne lugu oli küll. Aeg ajalt oli mul juba konkreetselt tunne, et ma lähen hulluks! Ja ma ei tee siinkohal nalja! Und öösel ei saanud ning jäin viiest-kuuest hommikul alles magama!
Aga vaadakem positiivselt. Ma sain hulganisti filme vahitud ja ma avastasin taas enda jaoks raamatud. Lugesin Stieg Larssoni "Lohe tätoveeringuga tüdruk" lõpuks ära. Väga põnev raamat oli. Kui alguses ei hakanud see raamat kuidagi vedama, siis lõpuks oli see ikka nii põnev, et aeg ajalt tekitas isegi kõhedust.
Seejärel võtsin kohe Pirxilt raamatu...hmm..mismoodi see oligi...noh see kus on kirjas söö, palveta, armasta...vist oli sellises järjekorras. Ja inglise keelne ja hästi tihedas kirjas, kuid nii mõnusalt kirjutatud, et esimese ropsuga panin 100 lk magama :D Mõnna mõnna :)
Suur teleka vaataja ma nagunii olen, nii et filmid ja raamatud kõlbavad küll :)
Head uut aastat kõigile :) !

Issand kui naljakas :D Onju, Leenu :D ?!

2010-12-21T19:55:00.000+02:00

Lisades Leenu postitusele 2 humoorikat pilti veel :D

Mega nädalavahetus !

2010-12-08T21:06:00.001+02:00

No nii tegemisi täis ja palju palju paljuuuu positiivset energiat :)
Reede - ei teinud mitte midagi :D Ahjaaa...koristasin toa ära ja pesin pesu - üle piiii-iii-kaaaaaa aaaa-aaajaaaa!!!
Laupäev algas sellega, et veeretasin ennast voodist välja, mõtlesin kas minna trenni v mitte ja alateadlikult pakkisin siiski trenni asju kokku. Spordiklubis oli külalistreeneriks Kaja Tuisk. Ning puhtast uudishimust tahtsin siiski minna. Võtsin tee ette ja võib öelda et ei pidanud pettuma. Läbi meedia on ta mulle mulje jätnud kui liiiiiga energilisest inimesest ning suhtusin temasse tsipa eelarvamusega, kuid samas olin kuulnud, et treenerina on ta väga hea. Seekord siis oli ta valinud natukene broadway teemalise trenni. Oh kus seal oli keerde ja hüppeid ning pöördeid. Ja siis pidime kogu kava tegema otsast peale ainult vastupidi, ehk siis alustama vasaku jalaga jne. Ja sealt läks siis kõigil jummala metsa :D Kaasaarvatud minul. Nalja sai see eest aga palju :D Peale trenni tegin ka kergemad ujumisliigutused ja mullivanni ja sauna. No nii lõõgastunud kui üldse inimene olla saab, siis seda ma ka olin. Koju jõudes oli aga energiat ülegi ning siis suundusin lihtsalt vanalinna. Polnud ju kuuske ja jõuluturgu veel näinudki. Nii ma siis seal jalutasin ning imetlesin, et vanalinn on ikka nii ilus :) Jommis sommid panid tantsu ja jõid glögi :P
Seejärel võtsin ette nostaligilse jalutuskäigu Adamsoni tänavale, et lihtsalt näha, mis seal toimub ning mis värk on. Maja, mis oli mahalammutatud on hakanud uuesti kerkima ning korterid, mis olid varem müügis on nüüd õnnelikud omanikud saanud :)
Kuid siis helistas Sandra ning teatas, et tore oleks kelgutama minna. No miks mitte. Kuigi mul riideid selleks puhuks ikka veel ei ole, otsustasin siiski plaanist kinni haarata. No ja siis ma sinna Hiiule suundusingi. Kelgutama jõudsime küll suhteliselt hilja ja sealt minekut tegime alles kell kaks öösel, aga noo nii palju nalja sai. Ja külm ei olnud üldse :D Panen paar pilti kah siia :P

See vaade on lihtsalt nii metsikult ilus, et pidin selle pildi siia panema. Kunagi avastasin selle, kui veel mustakal elasin, lihtsalt jalutamas käies, siis ma lihtsalt seisin ja vahtisin seda vaadet. Ja sama ka seekord. Ma aina korrutasin, et issand kui ilus :D

Et suusatornide juurde pääseda, pidi läbima värava takistus :D Kuna üle värava minna ei tulnud kellelgi ka mõttesegi, siis mindi alt. Üks tegi nii öelda tee ette, viskas koormakile alt läbi ja järgmine viskas sinna peale ja nii ta sealt ka läbi sikutati :D Kusjuures Sandra teadis rääkida, et sügisel sai sealt värava alt lihtsalt kummardades läbi. Huumor kuubis :D

Kohustuslik hüppepilt :D

Kelgutama minnes oli meil ainult kaasas koormakile. Aga mäelt leidsime katkise kelgu, mis läks veelrohkem katki ning uskuge seda v mitte paarsada meetrit eemal leidsime SAMASUGUSE kelgu. Oli kah katki, kuid nagu öeldakse...käras küll :D

Pühapäeval äratas mind aga Leenu kõne. Nimelt oli juba varem kokkulepitud, et läheme kiisude turvakodusse neile süüa ja igast kraami viima. Kui kohale jõudsime, siis kõigepealt imestasin, et see asus Terase tänaval. Täpselt minu vana korteri vastas! Uskumatu, et seal elasin mitu kuud ja ei teadnud, et seal selline koht on!!! Kui sisse astusime, siis ehmusin algselt ära, ma lihtsalt ei teadnud, mida oodata. Nii pisikeses ruumis oli nii palju kasse! Ja nad kõik olid nii ilusad! Kui natukene aega seal ruumis viibisime, siis järjest rohkem nägid ka igat kassi individuaalselt. Kuidas neil kõigil ikka oli erinev iseloom ning kui ägedad nad ikka on. Leenu kirjutab ka oma blogis seda täpsemalt. Sealt näeb ka osasid pilte, mis me tegime ja kasside iseloomust ja nende lugudest täpsemalt.
Olen ka ise pikalt mõelnud sellele, et endale kiisu võtta. Hirmutab mind lihtsalt see, et ta peaks olema enamuse ajast üksinda. Jõuan ju koju alati suhteliselt hilja ja ikka kui võtta siis tahaks peoga, kuid selleks peaks ma võtma kindlasti paar nädalat puhkust, et teda ilusasti väljaõpetada. Töökaaslane rääkis, et tal oli tuttav turvakodust võtnud kassi, täiskasvanud, ja nüüd on see kass juba kaks nädalat lihtsalt kapi otsas istunud. Stress on lihtsalt nii suur. Aga ma lohutasin teda, et öelgu sõbrale, et kindlasti kiisu harjub sellega ning et ta ei annaks alla. No nii jube, et võetakse endale loom ja siis antakse ta tagasi, et ei harjuta ära või ei sobi. Eilses Ringvaate saates kuulsin, kuidas tädi rääkis, et kord anti valge kass lihtsalt turvakodusse, sest loom ei sobinud uue interjööriga kokku. Hallooooo, inimesed !!!!! Noh, issanda loomaaed on kirju, kuid üha enam tunnen, et kõige puhtamad hinged on loomad ja pisikesed lapsed. Rikkumata ja siirad :)

Nädalavahetus

2010-11-23T22:40:00.000+02:00

No nii.. jalgpalli kõrvale on ikka hea blogitada. Nagunii Real on edasi pääsenud, et erilist pinget see mäng ei paku, kuid kui midagi põnevat toimub ehk siis kui Kalev Kruus karjuma hakkab, siis ma ei vastuta oma tehtud kirjavigade pärast ja hüpliku mõtteviisi poolest. See on see, et ma ei loe oma blogi enne avalikustamist kuagi läbi :D Aga noh, see on minu blogi ja...live with it !
Igatahes. Nädalavahetus on möödas. No väga mõnna oli. Ehk siis, neljapäeva õhtul juba pakkisin oma asjad, et reedel kohe Anni juurde põrutada. Just nimelt tema mind töö juurest peale korjaski ning kimasime poodi, see järel tema juurde. Filmi õhtu oli :) Vahtisime neid filme, mis ennem nähtud, kuid mis liigagi head. Kui teised läinud, oli meil veel energiat üle ühe filmi jaoks. Saime siis selle filmi, mida mina näinud ei olnud, kuid ostsin sellepärast, et jube hea chick flick pidi olema. Booooooooooooooooooooring as hell ! Something's gotta give vms...ehk siis Parem hilja kui mitte kunagi vms. Iseenesest olid ju head näitlejad: Jack Nicolson, Diane Keaton, see Matrixi kuju ja Amanda Peet. Aga noooooooo nii venitatud ja jura film, et ma juba poole peal läksin närvi, et miks on vaja sellisest teemast nii pikk film teha !!! Aga noh, lõpuks film käiski tausta, aeg ajalt kirusime, et issand kui jura film ikka ning rääkisime omi jutte.

Laupäev algas sellega, et mina olin vanainimene, ehk ma ärkasin varem kui Anni :D Ning vahtisin neid laupäeva hommikusi naistesaateid ja hiljem äratasin ka Anni üles, sest vaja oli ju trenni minna :) Meil spordiklubis oli nimelt külalistreener, kes tegi Zumbat. No ma olen ennemgi seal käinud, aga eelnev treener oli lihtsalt nii hull, et ausalt öeldes mitte halligi sellest trennist aru ei saanud. Viis korda käisin ja siis lõin käega. Treener lihtsalt kohapeal mõtles liigutusi välja ja mitte miski ei paistnud loogiline :D Aga seekordne külalistreener oli küll tasemel. Alguses Pirjoga imestasime, et huvitav, miks tal mikrofoni ei ole, kuid hiljem saime sellest aru. Tüüp lihtsalt lõugas terve selle aja :D Aga ägeda energiaga inimene oli ning seekord sai isegi aru, mida Sa tegema pead :P Kuigi nüüd pean tunnistama, et olles täieõiguslik bodyjami austaja, siis see zumba jäi minu jaoks ikka lahjaks ja niisama ma seal enam käima ei hakkaks.

Aga see siis selleks.

Aeg oli ennast koguda, kerge kehakosutus Sahvris ja siis taas Anni juurde, et siis hakata naistekat pidama. Ikkagi ma võitsin ju tasuta pääsmed retro nightile, kus esines ka Kollane Allveelaev. Kunagisest retrost olid muljed niivõrd head..ja kui ma kunagi käisin, siis esines justnimelt see sama bänd. Aga seekord oli..nooh pehmeltöeldes jama. Alustuseks olid nii uimad tuimad lood, et viis energia kohe maha. Lisaks ümbritsesid mingid eriti täis töllmokad meid. Ühele meist ähvardati ka hambad kurku lüüa kui edasi mölisesime, mille peale üks meist kohe turva muidugi kutsus ja see lõvi täis tüüp lihtsalt minema tassiti. Seejärel tundsin kerget alkosadu enda peas. Keegi lihtsalt viskas kuskilt oma joogi rahva sekka. Ka seejärel eemaldati see tüüp. Lõpuks olidki turvad meist ümbritsetud, et noooh, kunagi ei tea, millal meie ümber taas jamaks läheb eksole :D
Aga noh, ilgelt jura oli seal ja siirdusime vanasse heasse Nimetasse. Minul oli muidugi ilgelt hea tuju sees, kuid kõik teised olid selleks ajaks juba mossis :(
A mis seal siis ikka, koju ja tuttu ära :D
Nüüd võlgnevad viimne kui üks mulle ühe ägeda peo :D

Pühapäeval mu sõbranna Oprah vähemalt ei vedanud mind alt ja veetsin traditsiooniliselt oma pühapäeva temaga :D

Ahjaaa.... ja juba sel nädalal näen ma esimest korda oma kõige värskemat sõpra :) Minu Samueli :) No ja muidugi Leenut kah :D Aga Leenu pole kõige nö värskemate sõprade seast....sest..ta on sõbranna :D :D

Cheers!

Tänane "sisutihe" vestlus Leenuga

2010-11-18T14:48:00.003+02:00

Gerli ütleb:
aga mõtle kui äge, prints william abiellub :D
Leenu ütleb:
jah :D a rootsi kunni poeg on jumala kuum kutt
krt kahju et kruiisikal pole näinud, oleks ära sebinud :D:D:D mõtle, äi oleks rootsi kunn ise
waauuuuu
Gerli ütleb:
jaaaaaa, mega kena on ta tõesti, peaks hakkama tihedamini stockis käima, äkki treffab :D
Leenu ütleb:
jah, HM-is?
Gerli ütleb:
kunagi ei tea :D
äkki just mina olengi see tänapäeva tuhkatriinu :D
Leenu ütleb:
enne pead minust ette saama :D

Tänane ilus lause mis kollasest meediast silma jäi..

2010-11-14T20:21:00.001+02:00

...tuleb...üllatus-üllatus.. Russell Brand'ilt, kes hiljuti abiellus popstaar Katy Perry'ga...tema ütles sellise lause nagu: "Falling in love makes you love everyone!" ehk eestikeeli - armumine paneb Sind armastama kõiki. No nii täppi ja nii armas ju :) !

Eilne nali, mis meeleolu väga heaks tegi.

2010-11-12T09:46:00.000+02:00

Ennem kui ma sellest räägin, siis jutustan eelloo. Nimelt... nii mõnegi inimese jaoks oleme mina ja Pirx nagu kaks tilka vett :D Ikka aetakse segamini, mis sest, et meil erinev soeng on ning erinev..hmm...ma ei teagi nüüd...lihtsalt me oleme erinevad :D Vähemalt omast arust, eks :D
Isegi oma sõbrad, kes meid on aastaid tundnud, mingil hetkel ajavad meid segamini, ometi on nad eelnevalt korrutanud et nende meelest ei ole me üldse sarnased :D
Näiteks Sandra.... tema korrutas kah, et ta ei näe küll, et me sarnased oleme jne. Kui ühel hetkel Pirjo proovis ette minu prille ja Sandra astus teisest toast sisse vahtis Pirjole otsa ning kohkus ära, et krt nüüd ma vaatasin küll, et Sa oled Gerli :D
Ja parim nali oli Neemoga, nimelt ma olen küll sellest väga palju rääkinud, kuid siia ei ole veel seda lugu kirjutanud :D Aeg on oma viga parandada. Nimelt mõned aastad tagasi olime nende maal ja tegime heina. Ehk siis mehed tegid heina ja jõid õlut, mina ja Pirjo niitsime kordamööda muru. Neemo samamoodi eelnevalt ikka korrutab, et krt ta ei saa ikka üldse aru, mismoodi mind ja Pirjot sassi aetakse, et pole mitte midagi sarnast. Noh ja mehel läheb siis üks õlu ja teine õlu ja vist isegi kolmas. Samal ajal Pirjo niitis muru ja ma mõtlesin, et lähen vaatan kuidas meestel heinategu edeneb. Kõige suurem rõõm on ju vaadata töötavaid inimesi :) Noh ja Neemo, kellel kolm õlle edukalt lahendatud, vaatab mulle otsa ja käratab : "Pirx, mis passid, mine niida muru!" :D Sai ikka kõvasti naerda küll :D Hiljem kui ma muru niitma läksin ja Pirjo heinategu vahtima läks, siis Neemo ilusasti vabandas Pirjo ees: "Kle Gerla, sry tead, ma ajasin Sind ennem Pirjoga sassi!" :D :D :D

No igatahes.. see reede olime siis ühel sünnipäeval. Ja seal me muud ei kuulnudki kui sarnased me oleme ja isegi hääl ja liigutused pidid samasugused olema :D :D

Ja sellele pikale jutule järgneb nüüd siis eilne värk. Nimelt spordiklubis kui olime end ilusasti Pirjoga riidesse pannud ning sonksid trenni jaoks valmis teinud (no ka trennis tuleb müüdav välja näha ju :D), läksime oma trenni piletid võtma. Pirjo jõudis adminnile ainult öelda, et bodyjami läheme, kui siis adminn pani, et Gerli ja Pirjo olete jah. Me vaatasime suu ammuli üksteisele otsa, et jah, tõesti oleme meie. Siis adminn printis piletid välja ja ulatas meile aga väga süüdlasliku näoga ja vabandades "kahjuks ma ei tea kumb on kumb, te olete niiiiiiiiiii sarnased!" :D :D Lage irnumine hakkas Pirjoga pihta :D Esiteks oli shokk see, et ta juba meie mõlema nimesid teadis niing teiseks see, et ta ikka mainis meie sarnasust :D

Lisan siia ühe pildi kah meist. Paremat kahjuks ei ole, mul nägu läigib kui pannkook, aga Pirjo on vähemalt ilus :D

See on vist selline lugu, mida iga tüdruk tahaks, et tema poiss seda talle laulaks :) !

2010-11-10T22:48:00.001+02:00

Ja ilus poiss on ju muidu ka :)

Trennid

2010-11-03T21:57:00.001+02:00

Ma olen viimasel sellisel trenni lainel, et mitte vähe ei ole. No nii kaifin ikka bodyjami trenni. Pidevalt oli mul selline aukartus selle trenni ees. Kui kunagi nägin seda trenni pealt Revalis, siis nägin kuidas kõik nii hoogsalt kaasa tegid, siis mõtlesin, et kus kurat nad neid liigutusi nii lennult kaasa haaravad, aga muusika meeldis mulle väga ja koguaeg jäi kummitama, et tahan seda trenni proovida. Nüüd spordiklubis otsustasin selle sammu ette võtta ja sinna trenni minna ja oi oi oi kuidas ma seda kaifin. Ausalt öeldes ma võikski seda trenni ainult tehagi. See on kaks korda nädalas aga nooooo tahan rohkem :D See ongi tants. Kava lõpuks on tants koos ja väsimus nii suur, kuid miski annab ikka sellise adrenaliini laksu sisse, et külmavärinad jooksevad üle selja. Kava on sama kolm kuud, kuid nüüd olen ma ühte kava teinud oma paar nädalat ja ikka ja jälle läheb see kava järjest raskemaks. Kuid äge on näha, et kõigil on nii raske kuid naeratus näol, kõik nii fännavad seda trenni.
Samuti kaifin ma täiega bodypumpi trenni, see nii ilusasti voolib lihaseid minu meelest. Täna aga avastasin, et üks lugu on mõlemas kavas sama. Bodypumpis teed selle loo ajal väljaasteid aga bodyjamis on see lõpu klubilugu, kus terve kava on koos ja lihtsalt tantsid nii et higimull otsa ees. Panen selle lingi ka siia, et saaksite kuulata. No see kes mind teab, see teab, et üldjuhul ma vaimustusse sellistest lugudest ei satu, kuid trennis annab see sellise poweri sisse, et mitte vähe pole :P

Aga teine lemmik on see, kui bodypumpis teeme kätele harjutusi. See on ka viimasel ajal minu peo lugude track-listis :D
Panen ka selle vidijoooo siia :) Et Leenu ka selle loo pealkirja teada saaks :P

Aga kes tahab bodyjami trennikava tervikuna näha, ehk mis seal me siis teeme, panen ka ühe workouti siia üles, et näeksita ja saaksite aimu, mis trennis toimub :P

Eelmise postituse jätkuks...

2010-10-29T14:48:00.000+03:00

... potsatas minu postkasti täna selline pilt. Muidugi hakkasin ma valju häälega naerma :D

Rohkem paljaid mehi !

2010-10-29T14:14:00.000+03:00

Üks paljas mees suutis mind blogi täiendama asuda.
Nimelt lahvatas ilge poleemika täna selle üle, et Johannes Ahun poseeris ajakirjas Anne&Stiil paljalt.
Minu meelest väga maitsekas pilt ja tõeliselt sensuaalne. Kel huvi võib elu24 ette võtta ja pilt toretseb seal kah üleval.
Johannes istub vaataja poole küljega, juuksed patsis, naeratab ja reite vahel on ikka üht teist näha kah.
Akti kohta veelkord...väääga maitsekas pilt.
See aga lahvatas igal pool kohe selle üleüldsie poleemika, et meedias ei ole ikka piisavalt paljast meest, aga kas see ikka on ühele hetero mehele sobilik niimoodi poseerida ja mõni leidis sellise pildi ikka väga shokeerivana.
No krt, tõesti, mul on kopp ees juba sellest tissist ja tussist, mis iga päev televiisoris ja televisoonis figureerib, võiks ikka paar noksi ära kah eksida kuskile :D
Sorry mu avameelsust kuid tõesti.
Pirjoga tekkis meil kohe arutelu, et tema meelest küll naisi liiga palju ei ole ja on ikka mehi kah. Aga point ongi selles, et krdi külmkappi reklaamib kah mingi bikiinides naine eriti sensuaalse näoga nagu oleks just taga toas paugutanud mingi tüübiga ja nüüd asus külmkapi väärtusi kõigile näitama !
Tõin näiteks, et võiks ka naistele midagi pakkuda, peale selle et mõnda ilusat meest habemeajamisreklaamis või õlle reklaamides näeme. A'la Statoilil on reklaam kus nunnu tädi kutsub meid kõiki sinna sööma, selle kõrvalt võiks ka joosta reklaam, kus oleks kena sensuaalne mees, naerataks kaamerasse ja kutsuks meid naisi sinna sööma :D
Okei, saan aru, turg on teine ja müüb naise ilu rohkem kui mees. Samas miks on nii, et kui naisi näidatakse paljastena, siis on nad kas lihtsameelsed v lihtsalt...ma ei tea..seksobjektid. Miks ei võiks ka paar meest seda aeg ajalt olla. Ahjaaaaaa...nad on siis kohe gay'd, hetero mehed ju nii ei teeeeeeeeeeee.
Jube kahju on ka selles, kuidas on kujunenud arvamus, et tõeline hetero mees on suure kõhuga, karvane ja kroopsub aeg ajalt ja muuseas laseb puuksu kah. Aga kui näidata kena, vormis ja lihastes meest, kes enda eest hoolitseb, on ta kohe gay. Kanni käige !
Ja nii tavaline on, kuidas naine ennast mingis seebi reklaamis peseb ja aeg ajalt telerist seda tissi vilksatab ja pool kanni kah. Ja siis ta naeratades ennast hõõrub seal vee all. Miks ei võiks mees seda dušši all teha? Jälle...ei müü! Aga miks ei müü, müüks ju küll, see on krdi tavaline seep!!! Lõpuks müüb see, mis on odavam :D Vähemalt praegusel ajal :D
Ja jube okei on näidata naist ka natukene lollina. Ajud ei ole tähtis, peaasi et oleks suur tiss ja liivakella figuuuuuuur. Kahjuks see nii on. Kahju kahju.
Ega siin maailma ei muuda. Lihtsalt tore, et leidus üks mees Eestis, kes oli nõus end naiste ajakirjas alasti poseerima ning tegi seda väärikalt.
Ilus keha on tal muidugi ka :)

Ikka veel Jem'i vaimustus :P

2010-09-23T22:58:00.000+03:00

Midagi ilusat :)

2010-09-23T22:46:00.000+03:00

Eneseotsing

2010-09-18T18:18:00.000+03:00

Iga sügis olen ma siia blogisse kirjutanud, kui väga mulle see aastaaeg meeldib. Nagu oleks uus aasta - uus algus. Tore ju, et iseenesest aastas on kaks korda, mil saad alustada kõike otsast peale - uus aasta ning september.
Aknast välja vaadates on küll ilm jube sombune ning puudel lehed kirjud, kuid see kõik on okei :)
Minu siis selle "uue" aasta lubadustest ei hakka ma eriti rääkima, küll kõik loksub paika ka ilma rääkimata ja lubamata.
Suvi oli mul üks pöördeline ja isiklukus laadis pöördelisemaid üldse. Tore on ju ennem muudatused ära teha elus ja siis saada 25. Nagu üks verstapost läbitud taas ja ootan hoolega uut.
Tõsi on aga see, et hoolimata vihmast akna taga ja sombusest ja hallist ilmast ja liialt rahulikust muusikast hetkel on mul sisemuses rahu. Tunnen end õnnelikuna. See on kuidagi... vabastav. Olen leidnud endas üles taas selle positiivse-Gerli, kes vahepeal hakkas kuskile hääbuma ja sulges ennast kuskile puuri.
Eneseotsing jätkub...

Wiiiiiiiiiiiiiiiiii :) !

2010-08-03T11:59:00.001+03:00

Nädalavahetusest

2010-07-14T09:37:00.000+03:00

Kuna hetkel on suts aega, siis kasutaks seda vahelduseks ära ka blogi täitmiseks.
Nädalavahetusest siis.
Tsiteerides Sassut: no kas annab paremat nädalavahetust olla !!!!

Reedel oli meil väike istumine Anni pool koos klaasi shampuse ja veiniga ning laupäeva hommikul võis seiklus alata. Turbuneeme poole.
Juba minek oli nii lahe...naiskadega - Anjuuta ja Sassuga :)
Sassu uimas niisama tagaistmel ja meil Anjuutaga lõuad ainult lõgisesid. No kui kaks lobamokka kokku satuvad ega sealt eriti muud tahta ei ole. Sassu ainult oma uimase häälega päriski, et no kust meilt see jutt tuleb :D
Turbuneeme jõudes väike grill ja söök ja siis randaaaaa :)
Karmo tassis punase ämbriga õlut ning naised "panid daami" eriti Anjuuta :D:D Ikkagi daaaaaam :D (inside joke ;))
Õhtul tants ja trall tule ääres. Muidugi oli kohapeal nii ilus valgus ja kõik, et pidi ka ükshaaval fotosessiooni tegema. :P
Ainukene miinus kogu asja juures oli see, et magada oli suht võimatu. Telgis ei olnud õhku ja lageda taeva all hakkasid sääsed ründama. Kuid keegi ei kurtnud kah...eriti :D
Hommikul taas esimese asjana ujuma ja siis sööma.
No see oli lihtsalt lühi ülevaade. Ärgem unustagem et kogu tegevuse juurde käis lage naer ja suu oli kõrvade taga pidevalt :)
Ääretult tore oli !

Aitääääh kõigilie, kes seal olid ;)

Ma lihtsalt armastan neid kaadreid :) !

2010-07-13T09:39:00.000+03:00

Rahvas möllab :)

2010-07-13T09:37:00.000+03:00

Olé España!

2010-07-12T09:21:00.000+03:00

Tere!

2010-07-08T21:36:00.000+03:00

Tere, minu nimi on Gerli. Mäletad veel jah?
Mis siis pani mind täna kirjutama.
Heaaaaaaaaaaaaa muusika. Uskumatu, aga ma tegelikult ei mäletagi, millal oli viimati niimoodi, et televiisor on kinni ning youtube lahti :D Vapustavalt häid asju on maailmas ikka.
Uskuge või mitte, kuid oma õhtut alustasin ma Wu-Tang Clan'ist ja nende Cravel Pit'ist. Nostalgia :)
See järel Calvin Harrise kõrvalt avastasin ma Miike Snow. Tema lugu Black & Blue on nii mõnna ja veel lugu Silvia. Üllatavalt hea avastus.
Ning siis klassika... Bettye LaVette. Mõnus black mama ning tema hea hääl ja hea muusika - Take Me As I Am ja Let Me Down Easy...mmmmmmmaiuspalaaaa.

Ahjaa...nädalavahetuse avastus. Vennal oli olemas Scissors Sistersi plaat ja juhuslikult sattusin seda kuulama. Nende lugu see IDon't Feel Like Dancing oli minu jaoks liiga....aimatav :D Kuid jube hea plaat on!! Nagu tegelt ka ! Invisible Light on väääga hea lugu! Ja milline rõõm, et nad nüüd Eestisse tulevad ju :)

Ilusat suve..minul juba esimene nahk koorub, seekord näo pealt !

Ülev meeleolu!

2010-06-10T23:06:00.000+03:00

Jaaaaaaaaaaaaaaa, see algaski!!!!
Jalka MM 2010!!
Ja nüüd on enamus normaalseid inimesi maailmas taas põdemas seda ilusat haigust!
Õnneks on Eestis Jalgpallihaigla olemas, kuhu vajadusel pöörduda.

Väga äge üritus ikkagi. Kuidas üks spordiala inimesi niimoodi ühendab ning liidab.
Kui nüüd päris aus olla (ja ma ei taha siin kellelegi liiga teha) kuid igasugused olümpiamängud olgu need talised või suvised jäävad jalka MM'ile ikka nii varju kui vähegi veel olla saab. Noh, vähemalt minu silmis.
Ükski olümpiamäng ei pane sees hinge niimoodi värisema kui jalka seda teeb ja ükski olümpia ala ei tekita sellist hasarti ennustamiseks kui seda teevad jalka mängud.

Hetkel vaatan otseülekannet ka avaõhtu suurest kontserdist. No Alicia Keyes on ikka super. Naisuke pidi ka lapse ootel olema ja rokib laval nii kuidas saab. Ja tema New Yorki laul ning Try to sleep with a proken heart on ikka niii head:)
Ja ka Black Eyed Peas'i I Got a Feeling tõmbab igasuguse rahva käima. Tegelikult ma nii ootangi, et nad lõpuks ka Eestisse tuleksid :)

Agaaaa....rääkides ennustustest, siis ma seekord ei taha siin väga hõisata ja ennustada. Eks see kes teab, see juba teab, kellele mina pöialt hoian. Ei taha valjult seda öelda, sest noh...minu ennustused lähevad sinna kuhu nad lähevad :)

Igatahes...peaks puhkuse nüüd selleks kuuks ajaks võtma...või mis teie arvate :) ?

Ahjaa..Leenu, palun too mulle jalka kujulised kõrvarõngad :D Ausõna ma hangin Sulle siis midagi roosat :D!

Üks trikoo mulle palun

2010-05-16T11:22:00.000+03:00

Satusin netist nägema ühte videot Rihanna kontserdist, kus ta libises ja kukkus.
Sellel oli juba üle sajatuhande vaataja ning õelaid kommentaare kuhjudes.
Mis mind aga imestama pani oli see, et taaskord näeme ühte lauljat laval aelemas....trikooga.
Trikoo on üldse viimasel ajal väga populaarseks saanud.
Taas ellu tõi trikoo minu meelest madonna. Kus ta oma muusika videos trikooga aeles ja MTV muusikaauhindadel trikoos mööda lava roomas ja kõik naised ahhetades vaatasid, et näet...naine on 50 ja sellises vormis.!!

Peale seda hakkasidki ilmuma igasugused naised võimalikes trikoodes.

Kuid üks julgemaid trikoosid on kindlasti kandnud Cher.
No sellega ei saa mitte keegi võidelda ja ma ei ole kindel, kas oleks ka vaja.

Mutt on ju iseenesest äge, kuid sellise asja kandmine soliidses eas mõjub juba väheke meeleheitlikuna.

Aga räägime nüüd ägedamatest trikookandjatest ja nendest kes kannavad oma "kumerused" nii välja, et pealt vaadates on okei olla kurvikam ja mitte piitsavars.
Niisiis....esimene ägedam trikoo kandja on kindlasti Beyonce ja tema video Single Ladies. Kuid peale seda on miss B lausa armastama hakanud trikood ning kannab seda kõik võimalikel kontserditel ning kõikvõimalike värvidena.

Üks stiilinäide siis siia juurde .

Rihannast me küll juba rääkisime, kuid olgu siis tema pilt kah siia juurde lisatud :

Ja siis on muidugi veel Lady Gaga, kes kannab trikood ka vabal ajal, mitte ainult esinedes või videotes.

Eks neid naislauljaid ole lademetes, kes trikood korrektsele riietusele eelistavad, kuid point on selles, et noh...olgem nüüd ikka originaalsed. Ma kujutan, ette et triko võib päris mugav olla, kuid noh...võiks lõppeda ära see hargivahe näitamine juba.
Kuid lisaks naistele on ka mitmed mehed trikood kandnud ja nooooh... päris hästi on välja tulnud see.. :P

Esiteks siis Saturday Night Live'ist pärit paroodiameistrid koos Justin Timberlake'iga.

Ja kes meist saaks unustada üht kuulsamat meestrikoo kandjat...Boratit!

Nunnu on tema pildi puhul see, et ta on ka rannas jalga sokid ja kingad jätnud :)

Aga kes siis teie meelest trikood paremini välja kannab?

Panen ka küsitluse siia, et saaksite vastata ja hääletusel osaleda :)

Tulemused käes

2010-04-09T20:01:00.000+03:00

Niisiis taaskordne ülevaade oma arstil käikudest. Ehk siis...uudis...see kahjukolle, mis mul ajus aktiivne oli, seda enam ei ole ja uusi koldeid juurde pole tekkinud. Kui head uudist veel olla saab !!!
Juuni alguses pean uuesti MRT tegema, et siis täielik ülevaade saada ja kui selleks ajaks midagi uut tekkinud ei ole, siis jäetakse mind seekord rahule. Kuid kui mingid komplikatsioonid peaksid tekkima, siis olen kohe esimeste seas kirjas, kes arstile aja saab. Ei pea ootama kuu aega enam.
Väga mõnna.

Nüüd naudime siis ilusasti reede õhtut, et saaks homme Kati sünnipäevale minna :)

Veel üks hea uudis

2010-03-15T23:20:00.001+02:00

Nimelt sain ma ühele väikesele sõbrannale lisaks ka reedel ühe sõbra. 12.03.2010. Kõikidele kuupäeva friikidele on see tõesti ilus kuupäev 03-03-03 :D

Pilti nägin kaa....No nii nunnu poisipõnn :) Tõeline südametemurdja :)

Update! vol 2

2010-03-15T23:13:00.002+02:00

Kuna nii mitmedki teist on pärinud, kuidas mul arsti juures täna läks, siis mõtlesin, et parem kirjutan siia :)

Hea uudis on see, et haigus on ravitav ning kui see tehtud, siis ma hiljem ei pruugi üldse kunagi tunda, et mul see olnud on.

Halb uudis aga see, et siiski jään ma nö jälgimisele. Aprilli alguses pean taas ajust pilti tegema minema ning seejärel kahe kuu pärast. Et ikka näha, kuidas kahjukolla arenenud on ning kas on ka juurde tekkinud.

Ja see, kas skleroos multipleks mul on v ei ole, seda veel alles uuritakse. Sümptomid nagu oleks, kuid kahjukolded peaksid peamiselt ajus olema, kuid mul on enamus selgroos. Ehk siis olen ka mingi aeg selgroo kahjustuse saanud, kuid seda ei oska keegi öelda, millal see juhtunud on.

No põnev elu igatahes küll.

Hea oli juba see, et haiglas kõik arstid kõnetasid mind nimepidi ning teretasid ette taha nagu vana tuttavat :D

Ja hea uudis on ka see, et saan õlut juua :D Arst soovitas endisi eluviise jätkata, et siis muutust kõige paremini märgata :D

Uuringud

2010-03-08T21:43:00.002+02:00

Loodame, et nüüd on siis need uuringud selleks kuuks läbi. Vaja veel pikk tee käija, aga loodetavasti tulemusi siiski leitakse.

Eelmisel nädalal käisin siis nö magneti all. Väga naljakas kogemus oli see, ei oskagi kohe kirjeldada. Tundsin ennast kohe nagu House'i filmis :P Olin siis pikali ja suundusin sellesse nö kapslisse. Eelnevalt soovitati kõik metall ära koristada. Sõrmused jäid sõrme. Kõrvatropid topiti kah kõrva, sest masin teeb tugevat häält.

Pakuti ka paanikanuppu, aga arvasin, et klaustrofoobiat mul peale ei tule. Aga esimesed hetked kui seal masinas olin, siis tundsin küll ennast nii abituna. Pilit tehti algul peaajust ning kogu mu pea oli nö raamide vahel ja liigutada ma end ei tohtinud. Ruumis olin ma üksinda ning arsti tädid jälgisid mind läbi klaasi. Vahel kostus puurimise häält. Kord hakkas mul kuklal kuum ja siis pealael. Täiesti imelik. Ja sõrmused kah värisesid sõrmedes. Ja nii ma tegin neli seanssi. Kord vahetati alust, et saaks pilti teha seljast ning siis taas tagasi, kord võeti veenist verd ja siis tagasi. Kokku olin seal pooooooooooooltesit tundi. Kui masinast välja tulin, siis olin ikka tõsiselt läbi omadega. Pea uimane ning kohutav väsimus peal. Tõeline piinakamber.

Reedel siis siirdusin taas arsti juurde, et oma uuringu tulemustest teada saada. Ausalt öeldes olin juba ettevalmistanud ennast, et taas öeldakse, et mitte midagi ei leitud. Kuid siis arst teatas kohutava tõe, et mul on kokku neli kahjukollet. Kolm neist asuvad seljaajus ning üks neist peaajus. Kusjuures see, mis peaajus, see on tekkinud umbes kuus nädalat tagasi. Hea uudis on see, et mingit kasvajat ei ole, kuid nüüd tuleb selgitada minu nö jama siis algpõhjus.

Selleks pidin läbi tegema ka rida teste. Kahtlustatakse, et mul on oeh...ei oskagi hetkel seda ladinakeelset terminit nimetada, kuid kõlab see umbes skleroos multipleksi nimega. Mis on siis närvisüsteemi krooniline haigus.

Haiglas käivad just uuringud selle algpõhjuste kohta. Terves maailmas ei ole veel selgusele jõutud, miks see haigus erinevatel inimestel tekib. Kuna ma nö kvalifitseerusin selleks ja teatud testid pidin nagunii andma, siis olin nõus ka uuringutes osalema. Ehk ma lubasin siis enda andmed üllaks teoks.

Kõigepealt uuris mind siis psühholoog, kes söötis ette mulle erinevaid teste. Kõigepealt pidin meelde jätma valges ruudustikus asuvad kümme nuppu ja hiljem siis need enda mälu järgi tagasi asetama. See järel punktid 1-20 omavahel ühendama. Siis luges ta ette mulle kaksteist sõna ning neid meelde jätma ning kordama, kujundeid mõnda aega silmitsema ning siis need paberile üles joonistama ning edasi minuti jooksul nii palju sõnu, mis meelde tulid, mis algasid A, P ja R tähega. Ja samamoodi nimetama võimalikult palju ameteid ning loomi. Lugesin ette ka lühikese teksti ning seda jutustama. Kõikide testide lõpus pidin neid sõnu ning teksti veelkord meeldetuletama.

Seejärel siirdusin füsioterapeudi juurde, kes hindas minu käte reaktsiooni kiirust. Kusjuures ta veel imestas, et kuigi olen ma vasakukäeline, siis parem käsi on mul peaagu sama kiire, paar sajandiku ainult aeglasem. Et kas ma olen kunagi ümberõppinud vms. Siinkohal arvan, et tegu on puhtalt käsitöö vilumusega mul :D Siis kontrollis ta jalgade tugevust. Pidin pikali olema, surus kätt jalapeale ning pidin jalga üles tõstma. Ilmselgelt hindasin ma tema nö nõrka patsutust jalale liiga nõrgaks ning ilge jõuga tõstsin jala üles, nii et tüübi käsi lendas suure kaarega minema :D Siis tema reaktsioon oli, et ohoh, mingi sprinter siin v :D

Seejärel pidin mööda haiglakoridori kord aeglase ja rahuliku tempoga kõndima, seejärel paar kiiret sammu ning mõõtis pulssi ning teatas, et taastumine on mul väga hea. Ning siis kõndisin ma kuus minutit mööda haiglakoridori võimalikult kiirelt edasi-tagasi . See oli omakorda suht koomiline, kuna patsiendid istusid koridoris ja vahtisid pealt. Mõni õde tuli kah oma ruumist välja ning jälgis mind. No rutiinist välja :D

Seejärel küsitles mind sotsiaaltöötaja ning haigla peaõde.

Ning siis kõige rõvedam osa. Võeti verd suur hunnik ning seejärel selgroost vedeliku. Süstal topiti alaselga ja sealt see siis tilkus. Valus ei olnud, kuid jube ebamugav ning vastik vastik tunne oli. Valutama hakkas selg alles hiljem. Ja nii ma siis terve nädalavahetuse pidin pikali olema, sest seistes ja istudes tabas peavalu. See pidi peale selle selgroovedeliku võtmist olema loomulik nähe.

Nojah, nüüd siis ootan esmaspäeva ning saab siis ka need tulemused teada. Ehk on ka siis miagi avastatud.

Muud pole midagi, aga õlleisu on peal :D :D

Postimees

2010-03-08T09:32:00.000+02:00

No nii, lugege artiklit kah !

Selle leiab siit.

Kummaline

2010-03-02T22:09:00.002+02:00

Kahest "huvitavast" seigast polegi ma veel pajatanud. No need nö elupisiasjad, mis teevad kõik selle olemise nii naljakaks ja sürreaalseks.

Kord peale jõule käisin mina Kristiine keskuses kergel shopingul. Otsustasin ka toidupoodi minna ja head paremat sealt osta. Selle "millegi hea" alla kuulus ka kimp basiilikut. No pistsin selle ilusasti kotti ja asusin teele. Basiiliku lehed veel ehtisid mu toidumoona pealset. Noh, paar lehte olid kotist väljas. Igatahes. Asusin siis koduteele. Olles valgusfoori taga jäi mulle kohe silma üks vanamees a'ka pomps. Miks ta mulle silma jäi? Sellepärast, et ta seisis keset teed! Ja mul käis veel peast mõte, et krt surma tahab saada vms. A siis läks tuli roheliseks ja hakkasin üle tee jooksma. Nägin et pomps oli end minu selja taha seadnud ja silmad jälitasid ainult minu toidukotti!!! Põlevad ja ahned silmad! Ja ennem kui ma reageeridagi jõudsin, haaras ta käe mu koti järele ja rebis ühe basiiliku lehe!!! Juba tuli troll ja ma jooksin selle peale. Kui trollis nö maha "persetasin" siis alles tuli kohale, et mis krt just juhtunud oli. Imelik tõesti.

Ja teine seik. Nimelt käivad agaralt siis koduotsingud. Vahtisin ja vahtisin ja silma jäi üks vääääääga ilus korter. Vääääga hea kohapeal ja vääääääääga odava hinnaga. Ja tavaliselt, kui asi on liialt hea, et tõsi olla, siis nii ta ka on! Lasin Lauril kohe sellele maaklerile helistada (noh, kuna ise olin tööl ja asju ajada ei saanud), kuid ei vastatud. Õhtul siis helsitati tagasi ja vene aktsendiga naisterahvas ütles, et ma pean homme Gonsiori tänava Selveri juurde minema 17:50 ja maakler ootab mind seal. Küsisin, et mis selle korteri aadress on, et ehk lähen sinna kohale (kuulutuses aadressi ei olnud, oli ainult Kadriorg! KALLIS REMONT!). Aga heakene küll, mõtlesin et mis seal siis ikka. Sekretäri neiu ei osanud mulle rohkem midagi kosta, kuna tema lihtsalt sekretär!

Järgmine päev sebisin üht ja teist endaga kaasa, sest asi lihtsalt tundus kahtlane, aga uudishimu oli suur. Kuid asjaolude sunnil pidin siiski üksi minema. Olin juba Sellele Gonsiori tänava Selverile lähenemas kui see maakler helsitas mulle. Vastasin:Gerli kuuleb...Ja maakler agaralt "Privet Gerli" Ja edasine oli ainult venekeelne mula. Küsisin, et kas ta eesti keelt üldse ei räägi, siis teatas selle peale: "Eesti kjeel, nu natjukene!" Ja edasi vene keelne mula.Edasi küsisin, et palun öelgu aadress, selle peale ta ainult korrutas, et Kadriorg ja Kadriorg. No krt, lai mõiste see Kadriorg.

Hakkasin juba sellele Selverile lähenema, kui nägin, et mingi tumedas tüüp seisab ees, autouks lahti, kollane kilekott käes ja viipab minu poole. No ma pean nüüd tagantjärele küll tunnistama, et ma ei saa enam täpselt aru, kas ta viipas, et "tule siia" või "tule autosse". Aga sel hetkel oli kindlasti see teine variant. Jäin seisma ja ütlesin viisakalt "sorry, jääb ära" ning pöörasin otsa ringi ning tulin tulema.

Ei noh, tore küll, ole venelane siis ole, aga kui Sa ikka maakler oled ja midagi MÜÜD, siis võiks ju ka ikka eesti keelt rääkida, mis kuradi biznezit me teha oleks üldse saanud. Ning miks Sa seisad autojuures, kilekott käes?? Mis kuradi maakler käib ringi kilekotiga??? Nojah, tegi 2 in 1 et käis ennem poes, aga kott nüüd toitu küll täis ei olnud.

Ühe korra helistas ta mulle veel, aga vastu ma ei võtnud. Mingu pekki oma kilekotiga!

Lörts

2010-03-02T21:49:00.003+02:00

Selliste ilmadega on peaaegu võimatu liikuda ilma, et jalad kuivaks jääksid. Kõige enam mind morjendavad hoopis need hoolimatud koerte omanikud.

Laupäeval otsustasin ette võtta veidikese pikema tiiru. Kuid jalutamine kujunes hoopis teeservalt teeservale hüppamiseks - valitses konkreetne miiniväli !!!

Nii, et kallid koeraomanikud!! Palun kandke ikka kilekotte kaasas ja korjake oma koerte järel need "snickersid" teede pealt ära !!!